Tallinna halduskohtu möödunudnädalane otsus tühistada Tallinnas asuva endise valuutapoe Turist muinsuskaitse alla võtmist käsitlev kultuuriministri käskkiri tõi taas elavalt päevakorrale XX sajandi arhitektuuripärandi ja selle kaitse küsimused. Jõgeva maavalitsuse saalis toimus möödunud neljapäeval Muinsuskaitseameti eestvedamisel just sama teemat käsitlev teabepäev.
2007. aastal algatasid Muinsuskaitseamet ja Kultuuriministeerium Eesti XX sajandi arhitektuuri kaitsmise ja väärtustamise projekti, mida rahastab Euroopa Liidu Sotsiaalfond ning mille eesmärgiks on välja selgitada arhitektuuriobjektide paremik aastatest 1870-1991. 1870. aasta võeti lähtepunktiks sellepärast, et sel aastal käivitunud raudteeliiklus mõjutas oluliselt Eestimaa arengut. 1991. aasta on lõpptärminiks sellepärast, et taasiseseisvunud Eesti arhitektuurile on praegu veel vara muinsuskaitselist hinnangut anda.
Nüüdseks on inventeeritud kõigi Eesti maakondade selle ajajärgu arhitektuuriobjektid ning valmimas väärtuslikumaid ehitisi hõlmav andmebaas. Omavalitsused saavad kultuurimälestiste registri kaudu leitavat andmebaasi kasutada üld- ja detailplaneeringute koostamisel ning miljööalade kehtestamisel, turismikorraldajad aga reisimarsruutide planeerimisel.
Muinsuskaitseameti Lõuna-Eesti järelevalveosakonna juhataja Tarvi Sits, kes XX sajandi väärtusliku arhitektuuri kaardistamise ja analüüsi projekti teabepäeval osalenud Jõgevamaa omavalitsuste ehitus- ja planeeringute spetsialistidele ning teistele huvilistele tutvustas, möönis, et projekti ajendasid käivitama just sedalaadi sündmused, nagu vaidlused valuutapoe Turist praeguse ilme säilitamise üle ning Sakala keskuse lammutamine. Kui uuem arhitektuuripärand inventeeritud, väärtuslikumad näited välja selgitatud ning kõige olulisemad neist kaitse alla võetud, ei saa enam tekkida vastuolu oma kinnisvara korrastada või arendada soovivate omanike õigustatud ootuste ning kultuuripärandi säilitamise vajaduse vahel.
Vähe militaarehitisi
Jõgevamaa möödunud sajandi arhitektuuriobjektide inventeerijaks oli Haapsalu linnavalitsuse linnaarengu ja muinsuskaitse peaspetsialist Tõnis Padu. 2009. aasta suvel teostatud välitööde aruanne, mida ta nädal tagasi Jõgeval tutvustas, kujunes teabepäevalistele avastuste ja üllatuste rohkeks: paljusid Padu poolt esile toodud ehitisi polnud vähemasti allakirjutanu kas märgata või väärtustada osanud.
Tõnis Padu sõnul muudab Jõgevamaa ehituskultuuriliselt mitmekülgseks asjaolu, et selle edelaosa kuulub ajaloolise Viljandimaa ja ülejäänu Tartumaa koosseisu. Hoopiski omapärase taustaga on aga Peipsi-äärne kant, mille elanike hulgas palju venelasi ja vanausulisi. Läänemaal elava inimesena leidis Padu, et Jõgevamaad iseloomustab ka militaarehitiste vähesus. Eesti läänerannikul olnud tema sõnul nõukogude ajal, piltlikult öeldes, igal külal oma raketibaas.
Välitööde käigus Tõnis Padu poolt üle vaadatud 250 Jõgevamaa ehitisest kirjeldab ta aruandes 113 hoonet, mille hulgas apteeke ja haiglaid, elamuid, kauplusi, koole, kultuuri- ja haldusasutusi ning tootmishooneid. Valitute hulka sattusid hooned, mis on millegi poolest ainulaadsed või iseloomulikud, mis on asularuumi kujundamise, ajaloo või kultuuriloo seisukohalt olulised ning mis on suurel määral säilitanud oma algse ilme.
Unikaalne torn
Üheks unikaalsemaks nähtuseks nimetas Tõnis Padu Sõõrul seisvat 1910. aastal ehitatud tulevalvetorni.
“Enamik sellesarnaseid metallkonstruktsiooniga torne hävitati sõja ajal, see on aga alles ja heas korras,” ütles Tõnis Padu.
Täielik müstika on tema sõnul aga Kasepää vallas Metsakülas asuv kunagise Kirovi kalurikolhoosi Omedu osakonna keskus ja valgumarjatsehh: eesti tipparhitekti Ado Eigi suurepärane looming, mis praegu peaaegu inimtühjas paigas lagastatuna laguneb.
Tõnis Padu arvates võiks Põltsamaal juba määratletud miljööväärtuslikele aladele kaaluda samasuguse ala moodustamist Lille ja Kuuse tänaval ning Pajusi maantee funktsionalistlike hoonete ümbrusse. Kindlasti tuleks tema arvates leida võimalus kaitsta siiani veel enam-vähem algse ilme säilitanud külamiljööd Raja, Kükita, Tiheda ja Kasepää külade Peipsi-äärsel rannaalal.
“Sealsed krundid on kõrges hinnas ja kui mõni suure rahakotiga omanik mõne vana väikese maja ära ostab, siis on suur oht, et ta selle asemele suure ja nüüdisaegse ehitab,” ütles Tõnis Padu. “Omamoodi tondiks on muutunud ka saastekvootide müügist saadav raha, mille eest paljud väärtuslikud hooned soojapidavamaks muudetakse. Kui seda oskamatult tehakse, võib nende arhitektuuriline väärtus kannatada saada.”
Muinsuskaitseameti Jõgevamaa vaneminspektori Sille Raidvere sõnul toimuvad seesugused teabepäevad kõigis maakondades ning need on mõeldud eelkõige omavalitsuste ehitus- ja planeeringute spetsialistidele, aga ka kõigile koduloo- ja arhitektuurihuvilistele. Teabepäevad aitavad õppida nägema ja väärtustama tüüpilist ja eripärast, samuti piirkonnale omast XX sajandi arhitektuuris.
“Üld- jm planeeringutes märgitakse sellised objektid väärtuslikeks ning oma aja ilme säilitamist väärivaiks,” ütles Sille Raidvere. “Sellega seoses jääb ehk nii mõnigi tore nõuka- või eestiaegne hoone buldooserist puutumata. Ka eelteadmisteta inimene saab siis aimu, millise väärtusliku hoone omanik ta on. Samas ei hakataks enamikule hoonetele seadma üle mõistuse käivaid piiranguid ja ettekirjutusi, pigem soovitatakse leida lahendusi, mis arhitekti algse nägemuse üldpildis säilitaks.”
Kes Jõgevamaa XX sajandi arhitektuuri inventeerimisaruande vastu huvi tunneb, leiab selle huvitava fotodega varustatud dokumendi aadressilt http://www.muinas.ee/files/J%C3%B5gevamaa.pdf.
i
RIINA MÄGI
