Põllumajandusministri nõunik Iiris Saluri ütles, et Viljasalve ja Weroli ühendamine on ainult üks võimalikest variantidest, mida ministeerium kaalub. Saluri sõnul pole praegu veel selge, millise variandiga minister valitsuse ette läheb.
Neljapäeval arutas ASi Werol Tehased nõukogu ettevõtte võimalikku ühendamist Eesti Viljasalvega, oma seisukohta selles küsimuses ei kujundanud.
Viljasalvega liitmine ei annaks Werolile midagi juurde
Werol Tehaste juhatuse esimees Erki Aavik ütles uudisteagentuurile BNS, et toimus mitmekülgne arutelu, kuid kindlat seisukohta ei kujundatud ja otsuseid ei langetatud, kuna see küsimus on omanike ehk riigi otsustada.
Üldine hoiak on Aaviku sõnul siiski see, et Viljasalvega liitumine ei annaks Werolile valitud strateegia seisukohalt midagi juurde. “Kui omanik leiab selle väga vajaliku olevat, eks me oleme võimelised selle läbi viima, aga Werolil endal ei ole täna motiivi otsida viljasalve-sugust liitlast,” rääkis Aavik. “See on mu isiklik seisukoht, mitte nõukogu oma.”
“Nõukogu koosoleku protokoll jõuab nii rahandus- kui põllumajandusministri lauale ja kui nad hakkavad oma seisukohti kujundama, leiavad nad sealt nõukogu liikmete arvamused,” märkis ta.
Viljasalv Tallinnast välja
Eesti Viljasalve uus juht Arvi Tupits on varem Vooremaale öelnud, et Weroli poolt viljasalve ülesannete ülevõtmisest on räägitud riigireservi ehk julgeolekuvaru hoidmisest, mitte viljasalve kogu tegevusest. Lisaks julgeolekuvaru hoidmisele tegeleb Eesti Viljasalv vilja, maisi, söödalisandide jne impordi, kokkuostu ja turustamisega.
Tupits nimetas üheks võimalikuks arengustsenaariumiks, et viljasalv kolib Tallinnast üldse välja. «Viljasalv teenindab eelkõige põllumehi, Tallinna ümbruses on jäänud alles vähe põllumajandust, meie põhiklientuur asub kaugemal. Ainus viljsalve omanduses olev elevaator Tallinnas Hiiul on väga halvas asukohas. Ees on Kopli jaam, mis on tõsiselt ummistunud. Ka on problemaatiline vilja raudteetsi Kopli sadamasse toimetamine.» Põllumehed ei pääse suurte autodega Hiiule, sest väga paljud ümberkaudsed tänavad on raskeveokitele suletud.
“Kui täna tuleks Eesti Viljasalv Tallinnast välja viia, siis on küsimus ainult selles, kuhu saaks osta sobiva opereerimiskeskuse, nagu näiteks on Jõgeval viljahoidla pankrotivara või Rakveres samuti tõenäoline tulevane pankrotivara.
Ainult Eesti Viljasalve kontori Tallinnast välja kolimine ei anna mingit erilist efekti. Kontorihoone on praegu Tallinnas Eesti Viljasalve oma, renti selle eest ei maksta. Hiiu elevaatoriga aga tuleks küll midagi ette võtta, sest seal pole võimalik viljaga normaalselt toimetada.
Jõgeva Viljahoidla on igati atraktiivne koht, aga 10 miljonit on lihtsalt natuke kõrge hind, sest viljahoidlasse tuleb veel väga palju investeerida,” lausus Tupits.
Võib juhtuda, et Jõgeva Viljahoidla võlausaldajate üldkoosolekul tuleb veel üks kord pankrotivara hinda langetada, aga sellest saab täpsemalt rääkida alles mai keskel.
Werol Tehaste enamusaktsiate ja Eesti Viljasalve 100 protsendi aktsiate omanik on riik ning need asuvad põllumajandusministri valdusalas. Werol Tehaste aktsiatest kuulub Eesti riigile 98 protsenti.
HELVE LAASIK
