VTA uus peadirektor Indrek Halliste: “Suve lähenemine suurendab seakatkuohtu”

Möödunud nädalal Jõgevamaad külastanud veterinaar- ja toiduameti äsja tööle asunud peadirektori Indrek Halliste sõnul on maakondliku veterinaarkeskuse töötajad hästi kursis kohalike põllumajandusettevõtete ja põllumajandussaadusi töötlevate ettevõtete tegevusega.  Halliste  märkis, et suve lähenemisega suureneb seakatkuleviku risk, mille vähendamisel on üheks meetmeks maaeluministeeriumi, Eesti Jahimeest Seltsi ja Eesti Tõusigade Aretusühistu ühistegevusena läbiviidav teavitusprogramm.


Mitut maakonda olete  veterinaar- ja toiduameti peadirektorina külastanud? Mille poolest paistab Teie juhitavale ametkonnale silma Jõgevamaa? Mis on positiivset, mis teeb murelikuks?

Senini olen külastanud kümmet maakonnakeskust, üht piiripunkti ja üht tapamaja.  Jõgeva maakondlikus veterinaarkeskuses, nagu kogu veterinaar- ja toiduametis (VTA), on pühendunud ja asjatundlikud töötajad, meeskond tervikuna kokkuhoidev ning Jõgeva keskuse juhataja Harles Kaup kohalike oludega hästi kursis.

Kohalikul keskusel on toidu- ja veterinaarjärelevalve süsteemis väga oluline roll nii kohalike ettevõtjate nõustamisel kui nende üle teostatavas järelevalves, et toit, mis tarbijateni jõuab, oleks kogu tarneahela ulatuses kontrollitud ja ohutu. Esmavastutus meie toidu ohutuse eest lasub toidukäitlejal – tootjal, töötlejal, valmistajal, müüjal, kes vastutab ettevõtte enesekontrollisüsteemi toimimise eest. VTA saab omalt poolt tagada, et nõuded oleksid kõigile selged ja ühetaolised ning ettevõtjatel võrdsed võimalused tegutsemiseks toidusektoris. Nii Jõgeval kui mujal on väga oluline, et kohalikul keskusel on maakonna toidukäitlemisettevõtetest ja loomakasvatajatest hea ülevaade. Kindlasti soovime tulevikus olla ettevõtjatele veelgi rohkem toeks ja heaks partneriks.

Kuid VTA vastutab ka sigade Aafrika katku ennetamise ja tõrjumise eest. Jõgeva keskuse töötajatel on möödunud aastast kogemus kahe maakonnas aset leidnud katkupuhangu likvideerimisest. Iga selline õppetund tuleb ära kasutada ja tänaseks on sellest ennetavalt õppinud ka kõik teised maakonnad.

Küllap on suvi soodne aeg haiguste levimiseks. Millised on selles suhtes soovitused põllumeestele, põllumajandussaaduste töötlejatele, kõikidele kodanikele?

Tõsi on, et suve lähenemine suurendab ka seakatkuleviku riski. Metsas on viiruse kontsentratsioon väga kõrge ja sellepärast on oht suur, et katk võiks jõuda metsast farmi. Sellepärast on igapäevase toidujärelevalve kõrval meie peatähelepanu praegu kõikjal Eestis suunatud võimalike uute seakatkupuhangute ennetamisele. Oleme selleks tõhustanud järelevalvet seafarmide üle ning meie inimesed on seakasvatajatega pidevas kontaktis, et aidata neil rakendatud bioohutusmeetmeid veelgi tõhustada.

Kõigil seakasvatajatel oli kohustus teavitada PRIAt peetavatest sigadest 15. maiks. Kui veel keegi seda teinud ei ole, peab seda kindlasti tegema, taudiolukorras on see eriti oluline.

Väga tähtis on hea koostöö jahimeestega, et loodusest leitud metssigade korjuseid ja sellega nakkusohtlikku materjali kõrvaldada, et vähendada seakasvatustele metsast tulevat riski.

Kevade jooksul oleme koostöös maaeluministeeriumi, Eesti Jahimeeste Seltsi ja Eesti Tõusigade Aretusühistuga läbi viimas teavitusprogrammi, et tõsta nii seakasvatajate, jahimeeste kui kõigi Eesti elanike teadlikkust seakatkuga seotud riskidest ning võimalustest neid riske vähendada.

Siiski vastutab iga seakasvataja ise oma loomade eest ja siin aitab vaid bioohutusnõuete väga hoolas järgimine. Põhiline on, et loomakasvatushoone territoorium peab olema tarastatud ning inimeste, loomade ja transpordi liikumine farmi territooriumil range kontrolli all. Need nõuded kehtivad ka nn jõulusigade pidajatele, kes soovivad üht-kaht siga jõulupraeks kasvatada.

Kui suudame eeloleval suvel taudi farmidest eemal hoida, tekib võimalus taotleda Euroopa Komisjonilt piirangutsoonide kaotamist. See parandaks seakasvatajate majanduslikku olukorda. Kui aga tulevad uued puhangud, siis pole vahet, kas need on ühe või tuhande  seaga farmis, tagajärg sektori jaoks on sama. See tähendab, et ka ühe sea kasvatajal on väga suur vastutus, kuna tema sea nakatumine võib tuua kaasa suure majandusliku kahju kõigile piirkonna seakasvatajatele.

Kindlasti peaksid kõik, kes looduses liiguvad, olema tähelepanelikud ning arvestama, et Eesti metsades levib sigade Aafrika katk. Surnud metssea leidmisel seda kindlasti ise puudutada ei tohi. Sellest tuleb anda teada kohalikule veterinaarkeskusele, koju jõudes puhastada ning pesta kõik riided ja jalanõud, käed pesta sooja vee ja seebiga.

Et olla valmis halvimaks stsenaariumiks, oleme tõstmas valmisolekut ka võimalike taudikollete likvideerimiseks nii oma ametkonna sees kui koostöös teiste asutustega.

Kuid tahaksin veel rõhutada, et inimestele sigade Aafrika katk ohtlik ei ole, sealiha söömine on inimesele ohutu.

Kas veterinaar- ja toiduametis on uudiseid või tulemas uudiseid, mis võiksid suuresti puudutada ka Jõgevamaad? Millised on tähelepanekud Jõgevamaa veterinaarkeskusest, asutuse tööruumidest, töötingimustest? Kas sellesse asutusse oleks vaja uusi spetsialiste?

Suuri ümberkorraldusi toidu- ja veterinaarjärelevalve süsteemis praegu plaanis teha ei ole. Kaardistame olukorda üle Eesti ja otsime võimalusi, kuidas asutust arendada ja teha asju paremini. See on ka üks põhjus, miks ma uue juhina kõiki meie üksusi külastan. Jõgeva veterinaarkeskuse töötajad on töötingimustega rahul.

Millele keskendusite kohtumisel Jõgeva maavanemaga?

Eelkõige keskendusime koostööle, et olla vajadusel valmis partneritena operatiivselt tegutsema, kui peaks olema tarvis uusi katkukoldeid likvideerida. Soovin omalt poolt tänada maavanemat ja tema meeskonda nende  panuse ja abi eest eelmise aasta keerulistes olukordades.

Jõgevamaa inimeste jaoks on olnud väga valuline teema sigade matmine Torma vallas asuva prügilaga piirnevale alale möödunud suvel. Nii Jõgevamaal kui Viljandimaal asuvates matmispaikades teostatakse regulaarselt keskkonnaseiret ning nii pinna- kui põhjavee seiretulemused kinnitavad, et ühegi näitaja osas ei ole keskkonna seisund seal halvenenud. Siiski otsime veel ka omalt poolt võimalusi täiendavateks uuringuteks, et parandada kohalike elanike kindlustunnet.

Ühtlasi tegutseme selle nimel, et tõsta aktsiaseltsi Vireen loomsete jäätmete käitlemise tehase võimekust nakkusohtlike jäätmete kahjutustamisel. Selleks rajatakse Vireeni Väike-Maarja tehase juurde puhverladu, kus on suuremate taudipuhangute korral võimalik jäätmed külmutada ning sellega tehase koormust hajutada. See võimaldaks edaspidi vältida vajadust jäätmeid matta, aga kui selline vajadus peaks siiski tekkima, peab kohalik vald olema kindlasti otsustusprotsessi kaasatud.

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus