Eelmisel nädalal sai läbi paralleelkäibe periood, mil kaupluses sai maksta nii kroonide kui eurodega. Swedbanki Eraisikute Teabekeskus soovitab esialgu ostude planeerimiseks varasemast pisut enam aega varuda.
Tark on teha ostuplaanid juba kodus, koostada nimekiri ja seada poeskäiguks kululimiidid, et mitte avastada end olukorras, kus raha, mida väikeste hinnanumbrite tõttu rohkem näis olevat, ootamatult otsa saab. Kodus saate rahulikult planeerida, kui palju olete valmis vajaliku kauba soetamiseks kulutama. Valides ostukorvi harjumuspärased tooted, kulutate tõenäoliselt sama palju, kui oleksite seda teinud ka krooniajal.
Abiks on pere eelarve koostamine, mis võimaldab kuludel pidevalt silma peal hoida. Arvestamise juures tuleb aga harjuda kirja panema kulusid ka sentides. Kui ümardate tehtud kulutused täiseurodeni, saab eelarve ebatäpne.
Sujuvat üleminekut uuele rahale toetab ka kaubandusvõrk, kus hindu näidatakse juuni lõpuni nii kroonides kui ka eurodes. Siiski tuleks aegsasti hakata end harjutama hinda ka eurodes vaatama, et mitte juulikuus hätta sattuda.
Üldiselt soovitatakse tasuda poes kaardiga, et vältida võimalikult palju müntide lugemist, vähemal euroga harjumise perioodil. See on tõepoolest mõistlik, ent Suitsu hinnangul peituvad selles omad ohud. Kaardiga maksmine kiirendab poes tasumise protsessi, kuid oste tuleb ikkagi planeerida ja ostutšekid üle vaadata, sest kaardiga makstes tundub, et raha kulub vähem.
Ka tasub pöörata tähelepanu liitri- ja kilohindadele. Nii saab selgeks, kas soodsana reklaamitud kaup seda ka tegelikult on. Lisaks aitab see hinnatõusu ohjes hoida – tarbija saab n-ö jalgadega hääletada, jättes kallima kauba ostmata.
Kõige lihtsam viis emotsiooniostudest hoidumiseks on vältida poodide külastamist meelelahutuseks. Teine oluline põhimõte: minge poodi vaid kindla konkreetse kauba järele. Kui on vaja saapaid, on üsna rumal tulla poest kahe kleidiga, kuid ikka ilma saabasteta.
Eraldi oluline teema on eurode väärtuse selgitamine lastele. Algkoolilapsel on tõenäoliselt keeruline aru saada sellest, et sendid omavad nüüd suuremat ostujõudu. Et laps mõistaks paremini, mida ta edaspidi uue raha eest saab, võiks raha väärtusest rääkides siduda selle konkreetsete ostudega, näiteks öelda, et ühe euro eest saab kaks jäätist, kahe euro eest aga juba lõunasöögi. Laps peaks mõistma ka seda, et kui 20 Eesti sendi kadumine polnud eriline õnnetus, siis 20 eurosenti tähendab juba kolme Eesti krooni. Seega tuleks õppida metallraha senisest hoolsamini hoidma. Suurematele lastele tuleks õpetada kulude üle arvestuse pidamist internetipanga abiga ja juhendada neid kaardiga maksmisel. Nii väheneb raha liigse kulutamise ja kaotamise risk.
Kulutamata jäänud kroonide pärast pole põhjust muretseda – kõikides sularahateenuseid pakkuvates pangakontorites saab kroone teenustasuta eurodeks vahetada juuni lõpuni, juulist kuni aasta lõpuni saab seda teha valitud kontorites ning alates 2012. aastast vahetab Eesti Pank raha igavesti.
PIRET SUITSU, Swedbank’i Eraisikute Teabekeskuse juht
