Ülehomme keskpäeval on kõik kirjandussõbrad oodatud Võtikverre, kus peetakse seitsmeteistkümnendat korda raamatuküla pidu. Tänavu otsitakse Võtikvere iidses mõisapargis tegutsevas kirjanduslikus vabaõhusalongis vastust küsimusele, kuidas mõtestada elu.
“Tänavune raamatuküla pidu on, jah, psühhoanalüütilise kallakuga,” ütles raamatuküla käivitaja ja kirjandusliku vabaõhusalongi perenaine, Võtikverest pärit kirjanik ja filmilooja Imbi Paju. “Kõneleme seekord kirjandusest kui eneseteadvuse loojast, ajaloolise mälu taastajast, terapeudist, sotsiaalse teadvuse ja sidususe loojast, lohutajast, filosofeerijast ja teeviidast. Räägime kirjanikust, kes võib olla kultuurimaastikul nii vaatleja kui ka selle maastiku kaaslooja.” Imbi Paju sõnul on vabaõhusalongis lisaks kirjanikele, luuletajatele ja kirjandusekspertidele meie mälu ja elu üle mõtisklemas psühhoanalüütikud, terapeudid, filosoofid, ajaloolased, muusikud jt.
Kohe peo alguses saab publik tuttavaks raamatuküla tänavuse patrooni, luuletaja Veronika Kivisillaga.
Seejärel mõtiskletakse Maili Liinevi, Tia Navi, Kätlin Kaldmaa, Hannele Kaldmaa ja Marja-Liisa Platsi osalusel selle üle, kui tähtis on lastele lugusid jutustada. Laste lugemisnõustaja, Võtikverest pärit Maili Liinevi vahendusel saadakse teada, mis asi on laste lugemisjooga. Kellele jutust väheks jääb, võib pärast minna vabaõhusalongi naabruses tegutsevasse laste lugemispessa ja jälgida, kuidas lugemisjooga tegelikkuses välja näeb: Maili hakkab seda seal praktikas rakendama.
Põhjalikuma vaatluse all on vabaõhusalongis Kai Aareleidi ja Ilmar Taska romaanid “Linnade põletamine” ja “Pobeda 1946”. Lisaks autoritele endile osalevad Imbi Paju juhitaval arutelul Ants Parktal, Meelis Sütt, Ivar Tröner, Jaak Johanson, Veronika Kivisilla ja Leena Kurvet-Käosaar. Muu hulgas räägitakse sellest, millise elukogemuse omandab laps, kui tal tuleb kasvada saladuste ja tõrjutud tunnete keskel.
Kirjaniku elav sõna
Vestlusringe on vabaõhusalongis veel õige mitu. Arutluse all on näiteks kirjandus kui kollektiivse mälu kandja ja oluliste inimeste/sündmuste unustusest päästja, samuti lastekodu, hülgamise häbi ja vägivalla teema (Kertu Rakke juhitavas vestluses lööb kaasa ka Siimustis elav kirjanik Tea Lall, kes on kirjutanud teemaga haakuva noosrooromaani “Ära armasta mind enam”), aga ka ajaloost kõnelemise ja ajaloo õpetamise teema (seda käsitlevad üheskooos uue ajalooõpiku kirjutanud Erkki Bahovski ja Milvi Martina Piir).
Kuulda saab kirjanduslikke tekste autorite esituses. Oma luulet loevad Jim Ashilevi, Kai Aareleid, Jan Kaus ja Ivar Sild. Veronika Kivisillalt saab kuulda vahepala-mõtisklust kandlega ning Imbi Paju võtab ette luuleperformance’i koos muusik Ain Aganaga. Etteaste kannab pealkirja “Sõnad millega vaadata ja armastada”.
“Tulen üle mitme aasta taas oma uute tekstidega rahva ette. Need kõnelevad lühidalt öeldes sellest, kuidas sõnad loovad maailma ja tundeid. Ain Aganaga, kes on mu koolivend ja noorpõlvesõber, olen juba ammu tahtnud midagi koos ette võtta. Nüüd saab see mõte lõpuks teoks tehtud.”
Lisaks Ain Aganale musitseerivad raamatuküla peol Jaak Johanson, Krista Citra Joonas ja Külliki Levini juhendatavad laululapsed.
“Lastekultuur on raamatukülas väga olulisel kohal,” kinnitas Imbi Paju.
Tehakse talgukorras
Nagu mullugi, antakse raamatuküla peol üle Elise Auna kirjanduspreemia, mis on mõeldud kirjanikule kui mälukandjale. Mullu sai preemia, mille juurde kuulub kunstnik Lilli-Krõõt Repnau taies, kirjandusteadlane Leena Kurvet-Käosaar. Kellele tänavune preemia antakse, selgub ülehomme. Nagu ikka, saab Võtikveres osta raamatuid otse kirjastuste esindajatelt, seega kauplusehinnast odavamalt.
Võtikvere raamatuküla päeva korraldatakse Imbi Paju sõnul talgute korras. Ürituse eelarve on vaid tuhat eurot.
”Tänan meie väikese küla kõiki perekondi, kes on seitsmeteistkümne aasta jookusl andnud oma panuse: valmistanud toitu, küpsetanud, koristanud ja kaunistanud mõisaparki ja valmistanud ette müügilaudu,” ütles Imbi Paju. “Raamatuküla on hoidnud elus armastust kirjanduse ja lugemise vastu, aidanud sedakaudu luua sotsiaalset sidusust ja mõtestada elu. Igal aastal külastab raamatuküla pidu 300-400 inimest. Raamatuküla patrooniks on olnud Mati Unt, Viivi Luik, Leelo Tungal, Kätlin Kaldmaa, Jan Kaus, Toomas Hendrik Ilves, Andrus Kivirähk ja paljud teised. Täname kõiki abilisi ja esinejaid, kes on andnud tasuta või väikse tasu eest oma panuse raamatuküla toimimisse!”
RIINA MÄGI
