Samas esitles ka noor luuletaja Jürgen Rooste oma uut luulekogu, lapsed said aega veeta muinasjututoas ning päeva aitasid põnevamaks muuta külalised naabervallast: Palamuse line-tantsijad ning Avinurme näitering lõbusa külajandiga “Mikumärdi”.
Raamatuhuvilised, nii lihtsalt uudistajad kui ostjad olid vallutanud nii endise Võtikvere metskonna õue kui ka siseruumid, kus paiknesid mitmete kirjastuste letid.
Raamatumüüjate sõnul oskavad inimesed neid huvitava raamatu kiiresti üles leida ning tulles juba teavad, mida nad otsivad. Eriti lähevad kaubaks teatmikud ja sõnastikud, juturaamatuid ostetakse nende kalli hinna tõttu siiski üsna vähe. Raamatusõpru meelitab Võtikverre raamatulettide juurde raamatute võrdlemisi soodne hind: poodides maksavad need paarkümmend protsenti rohkem.
Luulekogu esitlus
Alati on Võtikvere raamatukülas saanud kohtuda tuntud ja ka kohalike kirjandusinimestega, olgu nad siis prosaistid, luuletajad või ka tõlkijad, samuti teiste kultuuritegelastega.
Tänavu Võtikvere raamatuküla päeval peakülalistena oma mõtteid ja loomingut tutvustanud kirjanikud Viivi Luik ja Jaak Jõerüüt kuulutati ka raamatuküla patroonideks ehk kaitsjateks.
<P align=justify>Ajalehe Sirp tegevtoimetaja ja noor luuletaja Jürgen Rooste esitles raamatupeol oma uut luulekogu ?Ilusaks inimeseks?. Selle luulekogu pealkirjast sai ka tänavuaastase raamatukülapäeva moto.Kultuuriüliõpilane ja vahel Sirbis muusika-ja raamatuarvustusi kirjutav Marko Martinson on Jürgeni luuletused viisistanud, neid laule noored ka esitasid.
Jürgeni enda sõnul ei ole raamat ja selle juurde kuuluv helikassett kattuvad: raamatus on neliteist luuletust, viisistatud on neist vaid umbes neljandik. Noor luuletaja ütles, et ega luuletuste stiil, mis on viimases kogus, varasemast suurt ei erine. “Tegelikult võiks see jääda vabalt minu viimaseks luulekoguks, see oleks ilus punkt,” ütles Jürgen.
Laulud sündisid aga nii, et Marko Martinson, kes oli Jürgeni naaber, hakkas mängima kitarri, Jürgen aga laulma. “Ega ma tegelikult viisi pea,” tunnistas noormees ise. Sellest hoolimata läksid laulud Võtikvere raamatuküla külastajatele väga hinge ning noormehed teenisid suure aplausi.
Muinasjututuba lastele
Metskonnamajas sisse seatud muinasjututoas ootasid lapsi üliõpilased ning juba pedagoogiametit pidavad Maili Vesiko ja Ilona Sillak. Lapsed ning ka täiskasvanud muinasjutuhuvilised said siin valmistada haldjaid, samuti kuulata muinaslugusid ja neid ka ise läbi mängida.
Väikeste ja natuke suuremate muinasjutusõprade hulgas oli muinasjututuba sedavõrd populaarne, et ruumi jäi liikumiseks napiks.
See aga ei seganud väikestel raamatusõpradel päevast elamust saamast. Lastega tegeles ka eelmise aasta raamatuküla patroon, ajakirja Täheke peatoimetaja Ilona Martson.
Tuua inimesed raamatu juurde
Ürituse pikaaegse koordinaatori, peakorraldaja ning päevajuhi Imbi Paju sõnul on raamatupeo peamiseks eesmärgiks inimesi juba maast-madalast lugude ja jutustuste abil loovalt mõtlema ja tegutsema julgustada.
“Raamatuküla idee sündis osalt tänu minu enda lapsepõlvest pärit kogemusele, kuhu mahtus ohtrasti lugusid minu isa kodukohast Palamuselt pärit kirjanikust Oskar Lutsust. Kodu-uurijast vanaonu Johannes Paju tegi asja eriti põnevaks, sest ta oli tundnud Lutsu isiklikult ning peale selle oli ta Austraaliasse välja rännanud Raja Teele prototüübiga kirjavahetuses,? meenutas Imbi Paju.
Eestis on Võtikvere raamatuküla ainus ja unikaalne. Euroopas on kokku umbes kolmkümmend raamatuküla, mis tegelevad põhiliselt vanade raamatute müügi ning kultuuriürituste korraldamisega. Raamatukülade traditsioon sai aga alguse Walesist. Keegi Richart Booth hakkas oma hääbuvas kodukohas raamatuid müüma, meelitades sinna ka ümberkaudseid raamatuhuvilisi ja bibliofiile. Tänaseks on Boothi kodukohast kujunenud rahvusvaheline tõmbenumber.
“Võtikverest on saanud raamatuküla seetõttu, et siin on selle küla hing Imbi. Tema mõtted, Euroopa mõtted jõudsid Võtikverre ning siit on külaliikumine paljudesse Torma valla küladesse edasi läinud,” ütles Torma vallavanem Riina Kull.
Riina Kulli sõnul on Eestimaal väga imelised paigad ja inimesed, kõige olulisem on aga see, et me saame kõik olla püsiväärtuste hoidjad ja hindajad läbi vaimsuse. Üheks vaimsuse näitajaks on ka Eestis unikaalne ja seni ainus raamatuküla Võtikveres.
?Usun, et tänaseks on inimesed saanud jalad maha ja hakanud pöörama tähelepanu ka vaimsetele väärtustele. Imbil jätkub indu ja ideid meeletult, lausa saja küla jaoks,” ütles endine Torma vallavanem, praegune Riigikogu liige Mati Kepp, kes kiitis ka Võtikvere küla vanimat elanikku, endist külavanemat ning kohaliku muuseumi peremeest Kalju Pärna, kes aitas raamatuküla ellu kutsuda ning on ka edaspidiste ürituste juures nõu ja jõuga abiks olnud.
EVA KLAAS
