Augusti esimesel laupäeval kogunevad kultuuri- ja kirjandussõbrad taas Võtikverre, sest peetakse juubelihõngulist, 20. raamatuküla pidu.
Esimene, 1999. aastal Võtikveres toimunud pidu ei olnud raamatuküla nimega, vaid kandis pealkirja „Küla ja kultuur“. Idee üritust teha sündis kirjanik Imbi Pajul sellest, et kohalik metskond likvideeriti. „189 aastat oli metsa kasvatatud ja mõtlesin, kuidas seda elus hoida, sest tegemist oli meie ümbruskonna suurima tööandjaga,“ meenutas Paju.
„Metskonnas, kus mu isa oli abimetsaülem, oli minu lapsepõlves raamatupidaja Liidia Timm, kes tegi lastele esimese raamatuklubi oma kodus. Tema püüdis nõukogude ajal edasi kanda Eesti vabariigi aegseid raamatuaasta traditsioone. Mäletan seda pidulikkust: laual olid ilusad morsiklaasid ja omapärased ennesõjaaegsed lasteraamatud. See oli ilus hommik, kus lugemine ja raamat said teatud pühaduse,“ rääkis Paju, lisades, et seal nähtud raamatud olid veidi teistsugused, neist enim on kirjanikule meelde jäänud kaunite illustratsioonidega „Lumivalgeke“.
Osalenud ka presidendid
Nii oli metskonna likvideerimine tõukeks, miks raamatuküla luua. „Olin Euroopas juba selliste küladega tutvunud. Kui seda tegema hakkasime, siis öeldi palju, et olen hull, sest kes meile siia raamatuid müüma tuleb,“ meenutas Imbi Paju. Esimest raamatuküla toetasid ka Jõgeva maavanem Margus Oro ja Torma vallavanem Mati Kepp, Soome suursaadik Pekka Oinonen ning uudistama ja toetust avaldama tulid ka Sysmä raamatuküla inimesed Soomest. Nii jõuti arusaamale, et üritus saaks ühendada kolm maakonda: Ida- ja Lääne-Virumaa ning Jõgevamaa.
„Tookord me end eraldi raamatukülana ei afišeerinud, aga see oli kindlasti vundamendiks. Ja külainimesed said optimismi tagasi,“ sõnas Paju. Nii saadi julgust, et metskonna likvideerimine ei tähenda küla hääbumist, vaid annab võimaluse end teistmoodi näidata.
20 aastaga on Võtikverest läbi käinud ja üritust toetanud lugematu arv kirjanikke ja ühiskonnategelasi. Kui Võtikvere end 2000. aastal ametlikult raamatukülaks kuulutas, saatis läkituse president Lennart Meri, kes kiitis külaseltsi julget pealehakkamist. „Eestis ringi käies olen ikka ja jälle kogenud eesti rahva võimsat tahet oma kohta selles suures maailmas jäädvustada ning enda tulevikule kindlat alusmüüri rajada,“ kirjutas president. „See paindumatu tahe, armsad võtikverelased, avaldub ka selges kavatsuses panna alus raamatukülale. Eesti tugevus ongi teie ja loodetavasti paljude teiste sarnaste ettevõtmiste kogusumma.“
Ka president Toomas Hendrik Ilves on raamatuküla kaks korda väisanud, aastal 2012 oli ta lausa raamatupeo patroon. Ilvese poeg Luukas Ilves on samuti korduvalt Võtikveres käinud.
Eeskujuks teistele
„Võtikvere raamatuküla on olnud paljudele eeskujuks. On reegel, et igas riigis on raamatukülasid üks. Meie raamatuküla püsib, aga olen kuulnud, et Võtikverest inspireerituna on vabariigis tekkinud raamatupäevi, -laatasid, kus kirjanikud üles astuvad,“ rääkis Imbi Paju raamatuküla tulevikuplaanidest. Nii on ta selle aasta patrooni, Võtikverest pärit Maili Liineviga mõelnud, et ehk teha järgmisel aastal veidi teistsugune raamatuküla päev. Liinev on loonud lugemispesa ning lugemisjooga, mis ka sel aastal raamatupeol ausse tõstetakse. „Järgmisel aastal võiks võtta vanemad ja lapsed kokku ning teha lugemisjooga päev ja loovkirjutamise töötuba,“ arutles Paju.
Lugemisharjumusega on kirjaniku sõnul siiski hästi. „Inimesed tahavad lugeda ja loevadki. Otsitakse elule vastuseid ja mulle tundub, et ajalugu huvitab inimesi palju, just see mõte, et kust me tuleme ja kuhu läheme. Aga juurde peaks muidugi tulema nii lugejaid kui ka häid kirjutajaid, see tähendab, et tuleks motiveerida lugema ja õpetada lugema,“ rääkis Paju, kes arvas, et just lastekirjandus on Eestis väga heal tasemel.
Kuid ilmselt ühe olulisema märgina esitleb Imbi Paju sel korral uues kuues „Tõrjutud mälestusi“, mis on ilmunud tänaseks kaheksas keeles. „Peale on tulnud uus põlvkond, kes on öelnud, et olen psühholoogilise ajaloomõtestamisega justkui ajast ees. Sel aastal ilmub romaan ukraina ja rumeenia keeles, nüüd juba teist korda inglise ja eesti keeles. Romaan hakkab uuesti elama ja rõõmustan, et noortel on teadmisjanu, mis teeb mind kui kirjanikku väga tänulikuks. Olen mõelnud, et pean olema väga õnnelik, et meil on selline noorem põlvkond, kes avastab su tööd ja viib seda armastusega ellu,“ rääkis Paju.
Võtikvere raamatuküla toimub 3. augustil algusega kell 12. Juubelihõngulise peo toimimisse panustab alati terve Võtikvere kogukond, kes kirjanikku nõu ja jõuga abistavad. „Krista Pint koordineerib rahalist poolt ja kõike, mis on sellega seotud, samuti pargi korrastamist. Igalühel on külas oma väike roll ja see on käinud läbi põlvkondade ning hoiab meid koos,“ tänas Paju kõiki abistajaid.
KAVA
12.00 tervitussõnad Imbi Pajult
12.40 Maili Liinev tutvustab Lea Dali Lioni, lauljat, lugude kirjutajat, raamatu autorit, multiinstrumentalisti ja muusikaõpetajat, kes räägib lugemise, kirjutamise ja muusika olulisusest lapse kasvatamisel
13.25 vestlevad kirjanik Imbi Pajuga Sergei Metlev Eesti Mälu Instituudist ja Ukraina noor luuletaja,esimene diplomiga uue põlvkonna eesti kirjanduse tõlkija ning Hannah Arendti totalitarismi teooriatele uurimisele pühendunud Katya Novak-Botnar
13.55 loevad enda kirjutatud eestikeelset luulet Eestis elav soomlanna, keeleõpetaja ja luuletaja Heidi Iivari ja eesti keeles luuletav norralane, eesti kirjanduse tõlkija ning sügisest Tartu ülikoolis norra keele õpetajana tööd alustav Øyvind Rangøy. Nad räägivad, mis tähendab olla teisest rahvusest Eesti luuletaja
14.15 astub lugejate ette kirjanikest abielupaar, Rootsis paguluses üles kasvanud Helga ja Enn Nõu
14.50 annavad kunstnik Lilli-Krõõt Repnau ja Imbi Paju üle Elise Rosalie Auna nimelise Võtikvere raamatuküla kirjanduspreemia
15.00 loevad oma luuletusi läinud aastal Võtikvere raamatuküla ja trükiruumi Dipri luuleauhinna võitja Airis Erme ja luuletaja Ivar Sild. Võtikvere juubeli puhul on üleval ka Ivar Silla maalide näitus
15.15 intervjueerib Imbi Paju Eesti ühte tuntumat ja rahvusvaheliselt palju tõlgitud kirjanikku Indrek Harglat ja tema lastekirjanikust abikaasat Heli Illipe-Sootaki
15.50 tutvustab oma loomingut armastatud lastekirjanik Mika Keränen
16.20 intervjueerivad luuletaja Ivar Sild ja Mustvee kultuurikeskuse juhataja Laidi Zalekešina kirjanik Jelena Skulskajat
16.40 räägib kunstiteadlane ja muusikakriitik Harry Liivrand kuulsast saksa kirjanikust, estofiilist ja valgustajast August von Kotzebuest, kes elas aastaid Eestis ja oli seotud ka Torma kandiga.
17.00 tuleb külla Krabi Külateater näitemänguga „Piimäpukijutu“
Lastele on avatud lugemispesa, kus Maili Liinev viib läbi lugemisjoogat ja nõustab lapsevanemaid ning muinasjuttude jutustaja ja luuletaja Jaak Känd räägib lastele muinasjutte.
Kirjastused müüvad odavamalt raamatuid.
KERTTU-KADI VANAMB
