Ülehomme oodatakse kirjandussõpru taas Võtikvere raamatukülla. Sealse vabaõhu-kirjandussalongi perenaise Imbi Paju sõnul on tänavuse raamatuküla peo märksõnadeks kirjanduse ilu, haldusreform ja Soome riigi sajandijuubel. Ka raamatuküla patrooniks saab seekord soomlane – muusik ja koomiksikirjanik Kivi Larmola, kes viimased kolm aastat elanud Eestis.
Eestimaa inimesed on Imbi Paju sõnul elanud juba pikka aega järskude muutuste keerises. Võtikveres likvideeriti näiteks kaheksateist aastat tagasi selle küla tugisambaks olnud metskond.
“Võtikverelasi kaitses tookord masendusse langemast ja hoidis meele aktiivse raamatuküla loomine,” ütles Imbi Paju. “Valmistame iga-aastast raamatuküla pidu ette talgukorras. Ent tegelikult on meie toimetamistel laiem tähendus: oleme hoidnud meie küla ja selle vana kultuurimaastiku elus ning kirjanduse au sees. Koostegemiste kaudu oleme aga kasvatanud ka omavahelist soojust ja lugupidamist.”
Eelseisev haldusreform toob Võtikverre taas suuri muutusi. Võtikverelaste endi soovil hakkab nende küla kuuluma loodava Mustvee valla koosseisu. Muu osa praegusest Torma vallast saab teatavasti osaks loodavast suurest Jõgeva vallast. Võtikverelased on seekordsele raamatuküla peole kutsunud külalisi ka neist paikadest, kellega peatselt ühte omavalitsusse kuuluma hakatakse.
Saare vallast tuleb külla Kalevipoja Koja esindus, kes tutvustab oma tegemisi ja annab lühkese ülevaate Kalevipoja muuseumis läbi viidud teema-aastatest. Avinurme vallast tuleb külla sealne suveteater. Mängitakse William Somerset Maughami ainetel loodud lavastust “Millal sa tuled tagasi?” (lavastaja Marika Oolberg).
Kui Saare ja Avinurme külaliste etteasted jäävad raamatuküla peo lõpuossa, siis sisse juhatavad sündmuse Võtikverest pärit geograafi, loodusemehe ja muusiku Jüri Visnapuu akordionilood. Pidu avatakse keskpäeval ning pärast tervitussõnu tehakse tutvust tänavuse raamatuküla peo patrooni Kivi Larmolaga. Nagu eelpool öeldud, on ta muusik ja koomiksikirjanik.
Koomiksi-Gogol
Kui koomikseid peetakse tavaliselt n-ö kergekaaluliseks kultuurinähtuseks, siis Kivi Larmolalt on eesti keeles ilmunud täiesti tõsiselt võetav koomiksiraamat, mille aluseks on Nikolai Gogoli jutustus “Sinel”. Võtikveres astub Larmola üles koos oma hea sõbra, disaineri ja luuletaja Asko Künnapiga ja nende koostöös sünnib rokkmuusika. Kivi Larmola räägib ka oma kogemustest, mis seotud elamisega teistes Euroopa riikides.
“Soome kirjanikke on Võtikveres esinenud pea igal aastal,” sõnas Imbi Paju. “Ka meie raamatuküla idee teostumisele aitasid kaasa sõbrad Soome Sysmä raamatukülast. Seosed soome kultuuriga on meie jaoks tähtsad veel seepärast, et sõjajärgsetel aastatel tuli Võtikverre elama mitu ingerisoome peret, kes rahvavaenlasteks tembeldatuina Venemaalt ära põgenenud olid.”
Nagu kahel varasemal aastal, antakse raamatuküla peol tänavugi välja Elise Rosalie Auna nime kandev kirjandusauhind. Elise Rosalie Aun (1863-1932) elas lühikest aega Võtikveres. Tema luulelooming pole mahukas, ent selle parem osa on väga väärtuslik. Naisautorile mõeldud kirjanduspreemiaga käib kaasas kunstnik Lilli-Krõõt Repnau graafiline leht. Seekord tuleb Lilli-Krõõt Võtikverre nii graafilist lehte üle andma kui ka ukulele saatel laulme: ta on viisistanud mõned Elise Rosalie Auna tekstid.
Võtikvere vabaõhusalongi tulevad vestlema veel kirjanik Eeva Park, kunstnik, kirjanik ja luuletaja Pille Õnnepalu ning luuletaja Anneli Lamp. Eeva Pargilt ilmus hiljuti romaan “Lemmikloomade paradiis” ja Pille Õnnepalult päevikromaan “Rääkimine vaikimine nutmine: vabaduse seletamatu ilu”. Ida-Virumaal elav, ent juurte kaudu Jõgevamaaga seotud Anneli Lamp loeb aga oma Eestile pühendatud luulet.
Rahajõmm Heldur
Vestlusi vabaõhusalongis juhib Imbi Paju. Seekord on tal üle hulga aja võimalus esitleda ka üht enda koostatud trükist: kunsti- ja esseeraamatut “Kiiver – rahu ja sõja vahel”, mis on inspireeritud praegu Taanis elava eesti kunstniku Külli Suitso loomingust. Suitso on nimelt maalinud juba mitu aastat kiivreid, kasvatades sellest eelkõige sõjandusega seotud motiivist välja mitmesuguseid muid sümboleid. Tartu kunstimajas 19. augustini üleval olev näitus “Kiiver. Vol. 3” koosneb 37 Külli Suitso maalist, graafilisest lehest, videost ja installatsioonist, Imbi ja Külli ühise tööna valminud esseekogumikus on aga ära trükitud seitsme eri riikidest pärit autori kirjutised, mis kiivriteemat lahkavad.
Lapsed on raamatukülas, nagu ikka, oodatud lugemispessa, kus räägitakse seekord rahast. Külla tuleb nimelt loovuskoolitaja ja raamatupidamisõpetaja Piia Asper, kellel on kaasas tema enda loodud vahva tegelane: Rahajõmm Heldur. Piia ja Heldur korraldavad mitmesuguseid mänge ja uurivad koos lastega, kas raha tuleb ikka lihtsalt pangaautomaadist või on selle saamiseks peale PIN-koodi teadmise veel midagi teha vaja. Raamatukülas saab näha ka ajakirjadest Hea Laps ja Täheke tuttava saksa-eesti kunstniku Thomas Scheileke näitust “Illustratsioonid kirjutamata lugudele”.
Kui raamatuküla peo kava paneb kokku Imbi Paju, siis selle eest, et peokülalised end Võtikveres hästi tunneksid, hoolitseb praktiliselt kogu küla: kes enne pidu koristustöid tehes, kes peo ajal rahvast toitlustades jne. Nagu ikka, on Võtikveres kohal kirjastuste esindajad, kes poehinnast odavamat kirjavara pakuvad.
Kõik raamatusõbrad on Võtikverre oodatud!
RIINA MÄGI
