Veel mõned kuud tagasi olin töötu. Jõgeva töötukassa sõrmeviibutuse peale kõndisin nina norus ettevõtluse majja ja sealt samamoodi töötukassasse tagasi. Mõlemas kohas tervitati mind julgustava jutu, aga haleda pilguga, kõrvalpilk kalendris, et millal mu aasta ometi täis tiksub. Siis aga toimus uhke pööre ‒ 190 euro eest sain pooleteise tunniga ettevõtjaks, OÜ Luualuule juhatuse liikmeks ja direktoriks.
Mitte küll 15 minutiga, nagu reklaamitud, sest terve tunni nuputasin oma põhilist tegevusala. Selleks sai kunstilooming sõna laiemas tähenduses. Naine vaatas lahkema pilguga, sest peres olid äkitsi üks direktor ja üks kunstnik rohkem.
Ja kohe pean lisama, et Eestimaa ongi e-riik. Mõni tund peale saatuslikku nupulevajutust teatas Rakveres asuv Tartu maakohus, et mind on äriregistrisse ja seotud andmebaasidesse kantud, tunnistatud ettevõtjaks. Ning siis läks elu põnevaks, sest meilikasti hakkasid üksteise järel vupsama huvitavad ettepanekud.
Kõigepealt asusid minu pärast võitlusse pangad. Seebid, Sveedid, Nordid, Ostid ja mõned veel, kes vehklesid virmalistena põhjataeval. Valisin ühe välja, sain arve, papist kaardi kontonumbriga ning mapi, mille uhkelt kaenlas pangamajast autoni kandsin. Kerge aimata, et auto olin ma eelnevalt puhtaks pesnud. Mapi panin firma kiirköitja vahele.
Kohe tuli raamatupidamisfirmade kord. Nemad esitasid konkreetseid rahalisi ettepanekuid. Levinuim ettepanek 49 eurot kuus + 82 senti iga ülekande eest. Kuna pank küsib 28 senti ülekandest, oli ettepanek numbriliselt usutav ja ma oleks ta ehk vastugi võtnud, kui firmal oleks juba mingeid rahasid arvel olnud. Esialgu aga polnud ja see etapp minu äristrateegias piirdus peakratsimisega.
Siis hakkas helistama Taimi. Lahke ja noore häälega ning küllap ka väga ilus. Mõtlesin, millega olen sellise õnne ära teeninud. Küsis, kuidas toodete müük edeneb ja pakkus midagi tasuta. Vastasin kohmetult, et valmistan parajasti esimest toodet. Taimi järgmiste hingeliigutavate kõnede ajal sain vastata, et nüüd on mul kaks… kolm… neli toodet. Taimi lubas minu, firma ja tooted interneti andmebaasidesse ning otsimootoritesse panna. Ütlesin, et kui tasuta, siis pangu aga. Taimi lisas, et tasuta nimekirja saamiseks pean registreeruma ka teise ja see maksab 16 eurot kuus. Jätkasin toodete valmistamist.
Järgnesid turvafirmad, just nagu aimates, et olin endale just töötoa sisustanud. Lubasid korraliku summa eest seda valvata. Kasvõi koera ja helikopteriga mu väärtuslikke tooteid kaitsta. Kirjutasin neile raisakotkastele vastu, et kas mäletate, kuidas te mulle alusetu parkimistrahvi väänasite, vaide tagasi lükkasite ja juhtumil aeguda lasite. Kõige eest siin elus tuleb maksta ja mina teile nüüd küll maksta ei kavatse, tutkit pratt!
Ettepanekud, ankeedid, aruandluskohuslaseks registreerumine, graafika programmid, tööohutuse koolitused, tööõiguse juriidika. Kui korraks hinge tagasi tõmmata sain, arvutasin kokku, et kõiki pakutud teenuseid ostes skooriksin mõne sajaga deebeti poolel. Siis kutse loomemajanduse toodete ekspordi konverentsile. Kas olete looja või loomingu vahendaja? Õigel ajal, sest olin just naabri tellimisel talle soolaleivale mineku kingituse meisterdanud. Käin ehk koolitusel ära ja siis valmistan ka teisele naabrile midagi?
Refräänidena erinevate pakkumiste laulusalmide vahele tulid ettepanekud võtta krediiti. 10 000 eurot intressiga alates 12,9 protsenti! Viimati imestasin sellise numbri üle 1995. aastal! Võimalus laiendada töötuba üle õue naabrini välja, kopeerida oma toodet, tõlkida, paljundada, asutada esindusi, tungida kaugeimatelegi turgudele. Tundsin, kuidas süütenöör mu istumise all põles ikka lühemaks.
Ning mõni päev tagasi väga konkreetne ettepanek konkreetsete numbritega: “Likvideerimisteenused. Ostame ja likvideerime teile koormavaks muutunud ettevõtte. Võlakoorma kuni 3000 eurot võtame üle hinnaga 400 eurot. 99 999eurose võla võtame üle alates 1500 eurost. Likvidaatori pikaajaline kogemus võimaldab leida just Teie firmale sobiva lähenemisviisi. Pakkumine tehakse teile mõne tunni jooksul.”
Stopp! Ma ei taha oma armsast firmast veel lahkuda. Ta on teinud juba paar tehingut ja teeninud mulle natuke raha ning teenib veelgi. Võlgu pole üldse! “Sa oled võlgu ainult sellele, kes rõõmu tõi ja kannatuse tegi,” ütles luuletaja. “Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka haigekassa,” ütles ämm. Mida ütleb naine, kui peres on äkitsi üks direktor ja üks kunstnik vähem? Ja ettevõtja elu on nii põnev!
Kui mul ikka veel ei õnnestunud sind veenda juba homsest ettevõtjaks hakkama, armas lugeja, siis vaata, kuidas saabub kevad. See on sama põnev.
JAANUS JÄRS
