Möödunud neljapäeval koguneti kõigis Eesti maakondades, et arutleda palgalõhe üle. Teavitusürituste eesmärk oli juhtida tähelepanu soolisele palgalõhele, selle olemusele, põhjustele, tagajärgedele ja võimalustele olukorda parandada.
Statistika andmetel oli just selleks ajaks keskmine Eesti naine teeninud sama palga nagu keskmine mees eelmise aasta jooksul. Eestis on palgalõhe Euroopa Liidus suurim – tervelt 30 protsenti. Kolm kuud ja kümme päeva on see tööaeg, mis lahutab mehe ja naise palka. Need numbrid sunnivad mõtlema sellele, mida tuleks ette võtta.
Palgalõhe teabepäev toimus korraga 15 maakonnas. Konverentsitehnika abil loodi ühendus kõikide maakondade vahel. Pilti edastati Tallinna teabepäevalt ning helisild loodi kõikide maakondadega.
Maakondades alustati võrdse palgapäeva debattidega kell 14.36, mis tähistas sümboolset aega, mil kõik kella 9–17 kestva tööpäevaga töötavad naised võiksid koju minna, sest just nende tundide võrra saavad nad meestest vähem palka. Debatis osalejatel arutlesid, kas nad on märganud oma lähikonnas, et meestele ja naistele makstakse erinevat palka, kas nad on uurinud, milliseid palku saadakse nende ametikohal. Lisaks arutati, kas see on probleem, et naised teevad meestest erinevat tööd ning kes peaks läbirääkimisi palgatõusu osas. Arutelu tulemusi jagati teiste maakondadega. Jõgevamaal arutasid palgalõhe teemat Raivo Suni, Nele Graverson, Karolin Küngas, Maarja Mangus, Riina Kull, Mihkel Kübar, Reet Alev ja siinkirjutaja.
Üldjuhul toodi maakondades välja, et lähikondlaste hulgas on meestel ja naistel erinev palk, kuid see on seotud ametipositsiooniga. Vahe on märgatav pigem valdkonniti. Näiteks saavad õpetajad, teenindajad ja meditsiiniõed vähem palka kui ehitustöölised. Kuid meesõpetaja ei teeni rohkem kui tema naiskolleeg.
Tuli välja, et nii mõnigi on uurinud, kui palju saadakse ühes või teises ametis palka. Eriti kaalutlevad on õppurid, kes enne eriala valikut võimalikku palganumbrit uurivad. Raivo Suni tõi välja olulise muutuse seoses põlvkondade vahetumisega. Praeguste noorte vanemad käisid ülikoolis, sest siis olid kõik uksed valla. Praegune noor tunneb, et pärast kooli lõpetamist pole tal midagi teha. Saad küll kõrghariduse, aga ilma kogemusteta tööle ei võeta. Pajusi vallavanem Reet Alev kinnitas, et tema pooldab noorte töölevõtmist. Temagi on palganud kaks noort inimest, ent näeb kitsaskohana tõsiasja, et kõrgharidussüsteem ei valmista noori praktiliseks tööks ette. Tööandajal on keeruline, kui uus töötaja läheb kohe pärast tööleasumist täienduskoolitusele ja õpib uuesti samu asju, mis kõrgkooliski.
Osalejad leidsid, et see ei ole probleem, kui naised teevad meestest erinevaid töid. Tegemist on ühiskonna hoiakuga ja põlvest põlve kantavate stereotüüpidega. Sageli tekitab võõrastust lasteaiakasvatajana või poemüüjana töötav mees. Raivo Suni leidis, et pigem on küsimus selles, kuidas luua selline olukord, et mehed sooviksid töötada lasteaias ja teeninduses. Palkade suurenemine nendes sektorites ja hoiakute muutumine ühiskonnas aitaksid sellele kaasa.
Paljud debatil osalenuist kinnitasid, et nad peaksid oma tööandjaga palga tõstmiseks läbirääkimisi, kuid ainult siis, kui on hea põhjendus ja ka tööandja seda aktsepteerib. Palgaläbirääkimisi mõjutab isiklik veendumus, et teen head tööd ning minu panust on märgatud. Omavalitsusjuhid rõhutasid, et nemad ei ole endale palgatõusu küsinud. Seda küsitakse tervele kollektiivile ja siis tõstetakse ka juhi palka.
i
MARGE TASUR
