Euroopa Parlamendi valimise seaduse kohaselt jagatakse mandaadid d’Hondti meetodil põhinevate võrdlusarvude järgi. Kõikide erakondade esimene võrdlusarv on nendele antud häälte arv. Teine võrdlusarv on neile antud häältearv jagatud kahega. Kolmas võrdlusarv on neile antud häälte arv jagatud kolmega.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimene võrdlusarv on 34546, Eesti Keskerakonna võrdlusarvud on 103571; 51785,500 ja 34523,667. Kuna Keskerakond on saanud kaks mandaati, siis nüüd võrreldakse keskerakonna kolmandat ja sotsiaaldemokraatide esimest võrdlusarvu. Et sotsiaaldemokraatide võrdlusarv on suurem, siis saavad viimase mandaadi nemad.
Keskerakonna kolmas võrdlusarv ei peegelda keskerakonna poolt saadud häälte koguarvu, vaid on selle arvu jagatis kolmega. Seega – kui näiteks Keskerakond saab häälte veelkordsel kontrollimisel juurde ühe hääle, siis ei suurene tema kolmas võrdlusarv mitte ühe võrra, vaid 0,333 võrra. Kui aga sotsiaaldemokraadid näiteks kaotavad ühe hääle, siis väheneb nende võrdlusarv ühe võrra, sest nende esimene võrdlusarv on nende häälte koguarv.
Pärast hääletamistulemuste kontrollimist maakonnakomisjonides on Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide võrdlusarvude vahe täisarvuna 23. Selleks, et keskerakonna võrdlusarv muutuks suuremaks kui sotsiaaldemokraatide võrdlusarv, oleks Keskerakonnal vaja juurde vähemalt 68 häält. Sellisel juhul oleks nende kolmas võrdlusarv 103640 : 3 = 34546,666.
MIHKEL PILVING,
Vabariigi valimiskomisjoni sekretariaadi juhataja
