Jõgeva alevik oli pühapäeval jooksjate päralt. Toimusid 11. Mihklipäeva viie silla jooks ja teist korda Vooremaa poolmaraton.
Pühapäeval joosti Jõgeva lähedal teist Vooremaa poolmaratoni ja Jõgeva alevikus 11. Mihklipäeva viie silla jooksu.
Mihklijooksu start anti kõige noorematele Pedja jõe sillal kella 11 ajal. Veerand tundi pärast seda viisid bussid poolmaratonil osalejad Kuremaale, sest poolmaraton start jooksjatele, keda läks 21,1kilomeetrisele distantsile 80, ja kõndijatele, keda 16 kilomeetrisele rajale läks 22, anti Kuremaa lossi eest. Kolmandik osavõtjaid oli Jõgevamaalt, Tallinnast ja Tartust tuli poolmaratonile 25 inimest, veel oli jooksuhuvilisi ja kõndijaid Harjumaalt, Viljandist, Rakverest, Valgast, Paidest ja Virumaalt.
Selle aasta poolmaratoni, nagu mullusegi, võitis Rauno Laumets, seekord ajaga 1:12.58,4. „Eelmise aasta ajale kaotasin 10 kilomeetri peal täna minuti, aga kokkuvõttes ainult 30 sekundit, seega teine pool oli parem kui mullu,“ ütles ta pärast lõpetamist. „Otseselt kodumaratoniks ei valmistunud, aga joosta meeldib,“ rääkis Laumets.
Teisele kohale tuli ajaga 1:21.10,4 Janar Juhkov. „Et eile olid Eesti meistrivõistlused, siis juba esimesel tõusul tundsin, et reielihased olid pisut valusad, võidule ei hakanud jooksma,“ ütles ta. „Olen selle maratoni kohta oma klubis juba sõna levitanud, aga kuna alles kaks nädalat tagasi oli eesti meistrivõistlused maratonis ja eile EKIDEN, siis paljud mõtlesid, et ei taastu ära,“ sõnas Janar Juhkov.
Kolmandana jõudis kohale Kaido Saar. Temal kulus raja läbimiseks 1:23.29,7. Uue isikliku rekordini jõudis naiste võitja Minna Kuslap, kelle aeg oli 1:25.57,7.
„See oli omajagu põnev rada, Laiuse mäel oli natuke libe,“ kommenteeris ta, „aga oskasin arvestada ‒ need on mu kodurajad.“
Rajal jooksis kaasa ka võistluse üks korraldajatest Rauno Võsaste: „Üritasin joosta 1:45-ga ja arvasin, et see võimaldab mul jooksu nautida, aga tegelikult nõudis see parajalt pingutust.“ Võsaste lõpetas 26. kohaga ja ajaga 1:44.19,51.
„Olen küll tiimis ja otsin sponsoreid, peamise korraldustöö tegi võistkond eesotsas Reinega. Sel aasta oli lihtsam sponsoreid leida, sest eelmisel sai see jooks Maraton 100 portaalis väikejooksude hulgas kolmanda koha – tegi endale juba nime,“ rääkis Rauno.
Vooremaa maratoni aitas korraldada 50 vabatahtlikku. Mirjam Võsaste, kes on olnud vabatahtlikuks paljudel spordiüritustel, ütles, et Vooremaa poolmaratonil on võrreldes suurte võistlustega väike korraldusmeeskond, vähe vabatahtlikke ja võimalus ise otsustada, mida ja kuidas teha.
„Võimalus ise rohkem teha on ka suurem. Selle raja olen ise enne mullust võistlust üksinda läbi jooksnud. Mullusel võistlusel küll katkestasin. Rada, vähemalt esimesed kümme kilomeetrit, on tavalisele harrastajale üsna raske, seal on ainult tõus. Pärast seda tulevad imeilusad vaated. Palju põnevam, kui Tallinna tänavail joosta. Ja võrreldes Lõuna-Eesti maastikumaratonidega on vaated Laiuse mäelt uhkemad,“ kinnitas Mirjam.
Sordiaretaja Reine Koppel koordineeris kogu korraldustööd. „Meil on siin jooksuhuvilisi päris palju ja üheksandal mihklipäeva viie silla jooksul tuli mõte 10. jooksu tähistada pikema distantsiga“ rääkis ta poolmaratoni algusest.
„Poolmaratoni idee tuli Rauno Võsastel ja hakkas jooksuhuviliste kogukonnas idanema. Eelmisel aastal oli esimene ja läks väga hästi. Kindlasti aitas esimese poolmaratoni menule kaasa asjaolu, et kogu mullune suvi ja sügis olid väga vihmased ja meie maratoni aegu oli esimene soe ja kuiv päev. See tõstis osalejate ja tegijate meeleolu kõvasti. Me valisime küll poolmaratoni toimumise aja, Mihklipäeva paiku, oma huvide järgi, kuid jooksukalendrit vaadates selgus, et see peaks ka jooksjate kalendrisse sobima väga hästi ‒ 2 nädalate enne on Tallinna Maraton ja 2 nädalat pärast Tartu Linnamaraton. Ka poolmaratoni pikkus 21,1 km sobis meie arust väga hästi, sest nii 10 kilomeetri jookse kui maratone korraldatakse Eestis väga palju.
Oleme raja valinud nii, et saaks näha meie kodupaiga kauneid ja huvitavaid loodus- ja kultuuriloolisi kohti ja need kohad olid rajal siltidega ka tähistanud. Kodulehel on meil rajakaardi kõrval kultuurne rajaskeem, kus märgitud objektidest on veidi rohkem kirjutatud, nii et jooksma saab tulla juba teadmistega,“ rääkis Reine.
Ergutajatest raja ääres tundis puudust jooksul osalenud Kerttu Jukkum. Ka Reine oli sama meelt. „Ootan, et vähemalt järgmisel korral oleks raja ääres rohkem publikut ja ergutajaid. Seekord võib vähest kaasaelamist küll ka vihmahoogudega põhjendada, sest mullu oli meid finišis rohkem. Suur vihmahoog ajas mihklijooksu väikesed osalejad vanematega koju,“ ütles Reine.
Kas meil hakkabki nüüd olema septembris kaks jooksuüritust korraga? „Mõte oligi jätta Mihklipäeva Viie silla jooks „oma küla“ ürituseks. Ja poolmaratonile ootame külalisi kogu Eestist,“ avaldas arvamust korraldaja Reine Koppel.
ANDRA KIRNA
