Saar Polli Trükimeedia uuring 2005 võttis vaatluse alla kokku 55 erinevat väljaannet. Esindatud olid päevalehed, nädalalehed, kuukirjad, sealjuures maakonnalehti oli kaasatud neli, nende hulgas Vooremaa.
Kõiki maakondi hõlmav uuring viidi läbi 15. kuni 31. oktoobrini, vastajate kodudes saadi intervjuu 3159 inimeselt vanuses 15 kuni 74 eluaastat. Kusjuures läbi käidi kokku 6836 korterit.
Vooremaa lugejaskonna portree
Kõige olulisem arv meie lehe jaoks on kahtlemata see, et uuringu põhjal loeb Vooremaad rohkem kui pool maakonna 15-74 aastastest elanikest ehk täpsemalt 52,6 protsenti. Seega umbes 15 tuhat inimest.
Vanuse järgi on kõige aktiivsem Vooremaa lugejate grupp 30-39 aastased, kellest pea kaks kolmandikku ehk 63,3 protsenti võtab lehe kätte. 15-19 aastaste hulgas on see 39%; 20-29 aastaste hulgas 51,7%; 40-49 aastaste seas 54,3%; 50-59 aastaste hulgas kõige väiksem – 45,6% ning kõige vanemas grupis 60-74 on lugejaid 55 protsenti.
Ametialast staatust vaadates on kõige lehehuvilisemad kodused, töötud ja pensionärid, kellel peaks ka kõige rohkem aega olema. Kuid ka spetsialistid ja ametnikud jõuavad üle 50 protsendi. Kui juhtide ja ettevõtjate hulgas on protsent vaid 23,9, siis siin mõjutab tulemust selle grupi arvuline väiksus. Eks ka kiirus, ent kodukoha uudistega tasub kursis olla.
Sissetulekuid vaadates väga suuri kääre ei ole, esikohal on grupp sissetulekuga 2001-3000 krooni ühe pereliikme kohta. Isikliku sissetuleku põhjal võib öelda, et selle suurenedes loetavus veidi langeb, ju siis võimalustering laieneb.
Maal loetakse lehte veidi enam kui linnades, pere suurust mõõtes olulist vahet pole. Ja nagu ikka ja igal pool, naised loevad rohkem kui mehed.
Kõige üllatavama tulemuse pakub aga pilt rahvuste lõikes. Nimelt väidab uuring, et Jõgevamaal loeb Vooremaad 50,5 protsenti eestlastest ja tervelt 71 protsenti siinsetest mitte-eestlastest!
Teised väljaanded meie maakonnas
Saar Polli uuringu põhjal on Jõgevamaa loetavuselt teine leht SL Õhtuleht, mida loeb 49 protsenti siinsest rahvast. Teise koha saab kindlalt Postimees 44 protsendiga.
Edasi tuleb veidi suurem vahe ning järgmiste edetabel näeb välja selline: ajakirjadest esimesena Kroonika – 28%; Maaleht – 26%; Kodu ja Aed – 20%, Maakodu – 16%, Kodukiri – 16%, Eesti Päevaleht – 15%.
Rohkem kui kümnendiku meie maakonna elanike eelistuste hulka kuuluvad veel Pere ja Kodu, Eesti Naine, Äripäev, Saladused, Anne, Nädal ja Tervis Pluss. Veidi üllatuslikult jääb Eesti Ekspress vaid 7 protsendi peale.
Erinevused üleriigilise edetabeliga on selgelt olemas veel mitme väljaande puhul, rääkimata erinevustest näiteks Tallinnaga.
Loetavus üle Eesti
Siin võiks tegelikult rääkida kahest edetabelist, mis arvudes küll oluliselt erinevad, ent mitte järjestuses. Esimene haarab kõiki Eesti elanikke vanuses 15-74 aastat, teine ainult eestlasi.
Üldises loetavuse järjestuses on esikohal SL Õhtuleht 30 protsendiga, järgnevad Postimees 25 ja Eesti Päevaleht 19 protsendiga. Edasi Kroonika 18, Linnaleht 15, ning kaks kõva konkurenti Maaleht ja Eesti Ekspress võrdselt 14 protsendiga. Kümne protsendi künnise ületavad veel vaid Eesti Naine, Teleleht ning Kodu ja Aed.
Eestlaste hulgas on esikuuiku protsendid järgmised: SL Õhtuleht 43; Postimees 36; Eesti Päevaleht 26; Kroonika 26; ning Maaleht ja Eesti Ekspress ikka võrdselt 20 protsenti.
Mitte-eestlaste hulgas on populaarsemad Molodjoz Estonii 27, TV Nedelja 25 ja ME Subbota 23 protsendiga. Kusjuures eestikeelsetest lehtedest saavad nii Eesti Päevaleht, Postimees kui SL Õhtuleht kõik võrdselt 5 protsenti lugejaid.
Üleriigilises edetabelis vanusegruppide lõikes mingeid väga suuri erinevusi ei ole, SL Õhtuleht on esimene nii õppurite kui pensionäride seas. Küll aga on erinevusi haridust vaadates: nimelt kõrgharidusega lugejate seas on Postimees ja Eesti Päevaleht SL Õhtulehest edukamad.
Taolised põhjalikud uurinud on ühelt poolt abiks kõigile toimetustele, teiselt poolt annavad ka laiema sotsioloogilise pildi nii oma maakonnast kui kogu Eestist tervikuna.
Jüri Leesment
