“Niisiis, Jõgeva rajooni rahvas on otsustanud: Vooremaa olgu meie lehe nimi.
Oleme taas hakanud hindama looduslähedust ja väärtustama oma kodupaika. Arvukad kodukandipäevad, ammu suletud koolide, seltside, hääbunud külade kokkutulekud, suguvõsade kokkusaamised — need on meeli elevile ajavad ja oodatud päevad.
Sama meelt sündmuste ritta paneksin Eestimaal möödunud sügisel alanud rajoonilehtede nimede kodukohastamise (õieti ennistamise või kaasajastatud ennistamise).”
Nii kirjutas Vooremaa esimeses numbris geograaf Helve Anton, paljude Vooremaad käsitlevate artiklite autor Punalipus.
Nüüdseks on ta meie hulgast lahkunud.
Põllumehe silmaga vaadates on iga kevad kordumatu. Saadjärve kolhoosi peaagronoom Raul Ehamaa: “Tänavune kevad tuli järsku kätte. Ei olegi varem sellist näinud. Sellel kevadel saame tõesti ise otsustada, mida ja millal külvata. Väljast tulnud kamandajaid pole majandis käinud.”
Tänavusel looduskaitsekuul tahame asetada erilise rõhu mulla kaitsega seonduvale. Kui arenenud põllumajandusega riikides makstakse saastamata toodangu eest poole kõrgemat hinda, siis meie peame kahjuks leppima saastatud toiduga. Ja seda sellepärast, et meie muld pole enam terve. Ta peab taluma ja vastu võtma kogu ületootmisest tuleva saasta — seavabrikute lägaveod, mürgi- ja väetisetonnid, raskemetallid, mineraalõlid, kilejäägid. Arutust tallamisest on mulla mikrofloora tõsiselt kahjustatud.
Igal aastal on rajooni sotsiaalhooldustöötajad kutsunud kokku oma aktiivi, et omavahel aru pidada. Ka tänavu peeti aktiivipäev. Kokku tuldi Põltsamaale. Jälle kord tuli kinnitada, et meie riigis kehtiv pensioniseadus on ammu ajale jalgu jäänud, et meie riik ei ole oma pika eksisteerimisaja jooksul sotsiaalhoolduse seadust kehtestanudki. Vaatamata kõigele on püütud teha, mis vähegi võimalik.
Sotsiaalhooldustööga tegeleb meie rajoonis ligi 500 ühiskondlikku aktivisti, kellest enamik teeb seda oma põhitöö kõrvalt.
Jõgeva rajooninõukogu täitevkomitee ja vabatahtliku karskusühingu juhatuse kutsel tuli rajooni täitevkomitee saali karskusaktiviste, kultuuri-, haridus- ja meditsiinitöötajaid ning sporditegelasi ja korrakaitsjaid, et mitmest vaatevinklist läbi arutada, kuidas nüüdistingimustes alkoholi pealetungile tõhusamalt vastu seista.
Nn juuniseadusega välja kuulutatud alkoholipoliitika oli tegelikult uutmise esimene samm. Joomarlusest loodeti lahti saada otserünnakuga. Ründavat vaimu jätkus aastaks-pooleteiseks, siis tuli tagasilöök. Karskusliikumises peaks tulema jälle konstruktiivse tegutsemise aeg.
Tuleb võita mõõdukate alkoholitarbijate poolehoid. Suuresti karskusliikumise ebaõige hoiaku tõttu on nad praegu häälestatud karskuse vastu.
Jõgeva linnanõukogu täitevkomitee korraldab konkursi linna vapikavandi saamiseks.
4. mail katkes vabariikliku tähtsusega personaalpensionäri Grigori Zhivotnikovi elutee. 1950. aastal valiti ta Jõgeva Rajooni TSN Täitevkomitee esimehe ametikohale. Selle kohal töötas ta kuni 1963. aastani.
Ülevaate koostas Herbert Sööde
