27. veebruar –3. märts 1990
Maakonna loodusamet võttis kokku mullu tehtu ja tõdes, et meie piirkonna ökoloogiline seis ei paranenud varasemaga võrreldes peaaegu ühegi näitaja poolest. Kõige ohtlikum — pinna- ja põhjaveega seonduv — on mõnes piirkonnas ületamas kriitilist piiri (Adavere, Põdra, Saduküla, Pala). Rasked on maakonna linnade veemajanduseprobleemid nii puhta joogivee saamisel kui heitvee ärajuhtimisel. Puhastusrajatiste puudumine Jõgeval ja Mustvees on viinud olukorrani, kus enam pole võimalik ühtegi ehitist käiku anda. Reaalne väljavaade puhastite saamiseks on paari-kolme aasta kaugusel.
Mitmed, kes tahtsid väikesi maakoole kaotada, tunnistavad nüüd nende vajalikkust. Ainult suhtumise muutumisest on aga vähe kasu. Vaevab ju paljusid likvideerimisbuumi vastu pidanud koole mahajäetusetunne, millest pole kahjuks pääsenud ka Saduküla kool.
1871. aastal valmis siin hoone neljaklassiliseks kooliks ja samas majas toimub õppetöö ka praegu. Õpilasi on 92, võimalik, et mõne aja pärast on neid juba 120. Sadukülla on tarvis uut koolimaja, seda arvatakse maavalitsuseski.
Seniste kavade kohaselt hakkavad lapsed uues koolimajas õppima 1995. aastal.
1989. aastal registreeriti meie maakonnas 379 kuritegu ehk 54 protsenti rohkem kui 1988. aastal.
Maakonna volikogu otsustas doteerida 5000 rublaga majandusraskustes siplevat maakonna ajalehte Vooremaa.
Tehti juttu, et selle 5000 rubla eest muutub Vooremaa taas sõltuvaks ajaleheks, sedapuhku maakonna volikogu häälekandjaks.
Vooremaa töötajad ei hüpanud millegipärast rõõmust lakke. On aatelisem olla vaene, ent vaba.
Lõviosa sellest 5000 rublast kulub volikogul ära oma teadete avaldamiseks, mis ei ole kuigi odav lõbu.
Tormast teatas meile Oskar Nuka, et tema nägi reedel, 23. veebruaril kella 14.30 paiku oma maja ümber lendamas kuldkollast liblikat. Nii vara pole seda veel juhtunud, tulevad ju esimesed kirjud liblikadki välja alles aprilli keskel.
HERBERT SÖÖDE
