Jõgevamaa arendus- ja ettevõtluskeskuse (JAEK) turismiprojekt Kultuuritee kutsus arupidamiseks ja kogemuste vahetamiseks kolmapäeval külla mittetulundusühingu Sibulatee.
„Mõte Kultuuritee luua sündis eelmise aasta sügisel, vaadates kui palju on Jõgevamaal muuseume,“ rääkis JAEKi turismiarendusjuht Eveli Jürgenson. Praeguseks on kogunenud Kultuuritee märgi alla muude turismiobjektide kõrval 17 muuseumi, 23 rahvamaja ning hulgaliselt üritusi.
Muuta ettevõtjate koostöö lihtsamaks
MTÜ Sibulatee seevastu on juba pikema tegutsemisajaga ettevõtmine. „Ühelt poolt on Sibulatee Kesk-Peipsimaal asuv sihtkoht ja teisalt turismiettevõtjate võrgustik. Sibulateel ei ole ajaloolist sisu, see on 11 aastat tagasi kunstlikult loodud sihtkoht,“ tutvustas MTÜ juhatuse liige Liis Lainemäe.
Sibulatee haarab Peipsi lääneranniku Tartu poolt tulles Emajõe suursoost alates Sääritsani välja. „Piirkonnas elab umbes 5000 elanikku. Sibulatee võrgustikku kuulub 30 ettevõtet ja organisatsiooni, kellega on töiselt seotud umbes 100 piirkonna inimest,“ rääkis Lainemäe.
Sibulatee ettevõtjate võrgustumine on oluline, et lihtsustada koostööd. Et nad teaksid, mis toimub ja oskaksid soovitada. Teine suur tegevusala on piirkonnaturundus.
„Suur osa meie tegevusest on finantseeritud projektirahaga, näiteks Leaderi meetmest ja Peip-siveere programmist. Selle eest oleme teinud koolitusi, õppereise ja turundust. Püüame kasutada võimalikult palju tasuta kanaleid – sisuturundust veebis ja sotsiaalmeedias. Neid turundustegevusi, mis raha nõuavad, oleme finantseerinud just projektirahaga,“ selgitas Lainemäe.
See aasta on erandlik paljudele ettevõtjatele, kuid tundub, et Peipsiäärsed turismiettevõtjad on enamgi kannatada saanud. „Talve ei olnud, külastajaid oli imevähe. Kevad jäi kõigil vahele, mis suvest saab, eks see paistab. Siseturist on see, kellele loodame,“ rääkis MTÜ Sibulatee eestvedaja.
Kultuuritee on seevastu teistsugune ettevõtmine. „Organisatsiooni eraldi ei ole, turismiarendust maakonnas juhib JAEK. Leidsime, et turismiobjektid ilma kultuuritegijate sündmusteta nii hästi ei toimi, peaksime koos töötama,“ ütles JAEKi juhatuse liige Maimu Kelder.
Valminud rakendus ja koduleht
Kultuuriteega liitunud MTÜ Jõgevamaa Kultuurikoja nimel rääkis Tiina Tegelmann, kes kultuurikoja tegemiste kõrval on sihtasutuse Kuremaa turismi- ja arenduskeskus juhatuse liige. „Kultuuriturism on tänane võimalus, meie kõik kolm omavalitsust on kindlad koostööpartnerid. Ka JAEKi turismi- ja kultuurikoostöö ettevõtjatega on väga tähtis, sest ettevõtja ei saa olla ainult toetaja, vaid ikkagi koostööpartner,“ rõhutas Tegelmann.
Praeguseks on valminud Navicupi rakenduses Kultuuritee marsruut ja Kultuuritee kodu- ning FB-leht. „Jõgevamaa turismiarendust rahastab PATEE projekt. Just praegu teeme lühiklippe Kalevipoja elamustest Kultuuriteel. Ühiselt turundades saame seda teha hoopis mõjusamalt kui üksipäini,“ rääkis idee looja Jürgenson.
Aga Kultuuritee kui marsruudi alguseks on valitud hoopiski Eesti Rahva Muuseum Tartus.
„ERM on Eesti kultuuri häll ja täpselt Kultuuritee alguses, kui hakata sõitma Tartust Jõgeva poole,“ ütles ERMi turundusjuht Kairi Ustav.
„Eesti ei ole ju ainult Tallinn ja Tartu. Kui tahad kohtuda päris inimestega ja saada osa päris kultuurist, peabki minema väljapoole Tallinna, muudesse kohtadesse. Me tahame ju teada, ja samuti näidata, kuidas eestlased päriselt elavad.
ERM ei ole ainult mineviku säilitaja, muuseum, milles käia ja asju vaadata. Tänapäeva muuseum on elamuste pakkumise koht. Meil on 700 ekraani ja käed-külge-objekti. Praegu võib-olla oleme viimastega pisut ettevaatlikumad.
Kahe püsinäituse, Eesti ajaloo kiviajast tänapäevani ja Soome-ugri näituse kõrval on veel galerii, kus toimuvad kunstinäitused, samuti on kümme konverentsisaali. Eelmisel aastal oli meil 600 üritust. ERM produtseerib ise teatrietendusi, korraldab kontserdisarju. Selleks suveks tegime ERMi A-sissepääsu ette nokalava, kus on pinda 2200 ruutmeetrit. Seega sobime kultuuritee alguseks nii või teisiti. Ja mida rohkem koostööpartnereid ja laiem baas, seda parem,“ lisas Ustav.
ANDRA KIRNA