Et luua maale uusi töökohti ja tuua juurde ettevõtlikke inimesi, keda huvitaks kohalik elu ning kes oleksid valmis selle edendamisse oma panuse andma, otsustati Voorel tühjalt seisnud võssakasvanud seitsmehektarilisele maatükile 32 krundiga noorteküla rajada. Kui kõik paberid olid korda aetud ja osa kommunikatsioonegi rajatud, muutis aga riik seadusi nii, et riigimaad ei tohi tasuta munitsipaalomandisse anda isegi mitte valitsuse loal.
Kui kohalik omavalitsus tahab maad, peab ta selle riigilt välja ostma. Tõsi, on lootust osta soodushinnaga, käies välja 60 protsenti maa hinnast.
“Me lootsime sinisilmselt, et riigil ei tohiks meiega mingit probleemi olla, sest eelnevate protsesside käigus saime juurde kaks hektarit noorteküla puhketsooniks, samuti maad teede ja kommunikatsioonide jaoks. Kõik aktsepteerisid seda,” rääkis Saare vallavanem Jüri Morozov.
Noored pered, kes soovisid noortekülla kodu rajada, on endiselt ootel. 32 krundile ei ole enam 42 soovijat, nagu algul oli. Põltsamaa linna haridus- ja kultuurinõunik, endine Saare valla kultuurijuht Janne Karu ütles, et nad rääkisid just hiljuti abikaasaga oma krundist Voorel. “Meie ei ole igatahes mõtet maha matnud,” kinnitas Karu.
Voore aktiviseerimiskeskuse juht Anne-Ly Võlli ütles, et tema ootab väga oma kodu valmimist. “Eks aeg näitab, mis saab,” nentis ta.
Teeks küll, aga pole inimesi
Riigile ei läheks noorteküla rajamine vallavanema hinnangul midagi maksma. “20 aastat kasutamata seisnud maad ei olnud seni kellelegi vaja, kuni sinna plaaniti rajada noorteküla. Koht on hea nii lasteaia, kooli kui ka keskuse kui terviku jaoks. Samuti on vaja noori inimesi, sest kohalikud ettevõtjad ütlevad, et teeks küll, aga pole inimesi.”
“Eeldame, et need noored inimesed, kes tulevad meie noortekülla elama, on jõud, mitte ainult ettevõtlikud lastekasvatajad ning uute töökohtade loojad. Nemad on tulevikus otsustajad,” rääkis Saare vallavanem, lisades, et kommunikatsioonid on pandud ning maavalitsus ja maa-amet ei näinud probleemi, muidu poleks detailplaneeringut kooskõlastatud.
Vallavanema hinnangul on Voorel siiski suudetud astuda n-ö üle koera, kuid sabast pole üle saadud. “See saba on meile tõesti suureks takistuseks.”
Miks maad ei anta ja miks seadusi muudeti, selle kohta on vallavanemal selgituseks öelda niipalju, et Tallinna ümbruse vallad tegid ehitusbuumi ajal maaga äri. “Kirjutage siis seadusse sisse, et kui keegi saab riigilt tasuta elamumaad, ja kui ta hakkab seda maad müüma, läheb saadud raha riigile. Nii lihtne see ongi. Küsimus on ikka selles, et pole tahet, vähe on laiemat, üldisemat pilti,” tõdes ta.
Vallavanema hinnangul lähevad inimesed suurde linna pigem ikka häda sunnil, sest maal pole tööd.
Vaja kindlustunnet
“Teades, et valla eelarvest maaostuks raha ei jätku, laenu ka võtta ei saa, noortekülla elektri panemiseks samuti laenu võtta ei saa, sest pole Euroopa Liidu projekt, on protsessid paraku seisma jäänud,” nentis vallavanem.
“Kui maa oleks käes, saaksid noored hakata juba ehitama, noorteküla kõrval asuval krundil, kuhu samuti vajalik taristu rajati, on juba maja püsti. Inimesed ja vald ootavad, et riik neid usaldaks. Nii tekiks kindlustunne, siis asuksid noored ka maale elama, looksid siia pere ja ka töökohad. Kindlustunnet ei ole vaja sõnades valimisplakatitel, vaid tegudes,” märkis Morozov, kes on jätkuvalt optimistlik ega ole “püssi põõsasse visanud”.
“Meil, vallal ja noortel, pole noorteküla rajamise mõttest loobumine pähegi tulnud. Kommunikatsioonid said valmis 2009. aasta kevadel. Nüüd on veel vaja leida lahendused elektrivarustuse saamiseks ja kui ehitusloa kätte saaks, hakkaksid majad ka kerkima,” rääkis Morozov.
Puurmani vald tegutseb tasa ja targu
Ka Puurmani vald soovis rajada oma noorteküla, kuid 2007. aastal ei olnud vallal veel üldplaneeringut, 2010. aastal võeti see vastu. Nüüd on vaja veel detailplaneeringut.
Puurmani vallavanem Rauno Kuus on optimistlik ja loodab, et asjad liiguvad paremuse suunas. “Noorteküla on jätkuvalt aktuaalne teema, me pole seda mõtet maha matnud,” kinnitas ta.
Kuus loodab, et võib-olla muudetakse tulevikus seadusi nii, et regionaalpoliitilistest eesmärkidest lähtuvalt on vallal võimalik maad tasuta munitsipaalomandisse saada.
“Eelkõige ootame uut majanduskasvu,” ütles ta.
Kuusi hinnangul võistleks Puurmani noorteküla kindlasti Tartu lähiümbrusega, kuid nende plussiks oleks kaunis loodus ja jõgi.
Voore noorteküla
*Detailplaneering algatati aastal 2006 ning kehtestati aastal 2008.
*2008. aastal pandi paika vee- ja kanalisatsioonitrassid ning rajati juurdepääsuteed.
*Taristu sai valmis 2009. aasta kevadel.
*Kokku on vald investeerinud noortekülla ja seda toetavasse taristusse 3,5 miljonit krooni, millest 2,4 miljonit on riigi (projektid) raha ja ülejäänu lisas omavalitsus.
*Noortekülla on plaanitud 32 krunti pindalaga 1200 kuni 4000 ruutmeetrit.
*Kokku hõlmab tulevane noorteküla seitsmehektarilise maa-ala Voore küla servas 100 meetri kaugusel paisjärvest.
*Vald näeb noorteküla reaalset valmimist viie aasta jooksul, sest menetlemine ja ehitamine võtab aega.
*Krundi saajatega sõlmib vald lepingu, milles noor pere kohustub kahe-kolme aasta jooksul maja valmis ehitama ja kasutusloa taotlema.
*Kindlasti soovitakse noortekülas näha kohalike ettevõtjate ehitatud palkmaju.
*Voore noorteküla esialgne valmimistähtaeg on aasta 2014.
Meelitab kaunis loodus
*Saare vald asub osaliselt vooremaastikul, osaliselt Saare-Kaiu mõhnastikul. Seetõttu on loodus kaunis ja mitmekesine.
*Aastatega on kõige rohkem muutunud Voore ümbruse maastik. Kindlasti on selles olulisim rajatud ökopaisjärv.
*Voore park sünniaastaga 2000 on esimene praeguse Eesti Vabariigi ajal rajatud park Jõgevamaal.
*Muutused on teinud läbi ka Kääpa asula äärealade maastik küla keskväljaku ja Kalevipoja teemapargiga.
*Koolimaja ja noorteküla vahele rajati Voorele spordiväljak (Mini-Arena), mis ühendab küla erinevaid osi.
*Et koolimaja ja elurajooni varustavad kaks puurkaevu, mis ei suutnud joogiveevajadust rahuldada, ja et vee fluorisisaldus on üle lubatud normi, rajas vald kolmanda puurkaevu.
*Tegemist on vee kvaliteedi parandamise programmiga, mida Keskkonnauuringute Keskus (KIK) toetas miljoni krooniga, vald lisas sellele 600 000 krooni.
*Puurkaev suudab toita nii noorteküla kui ka kogu Vooret kvaliteetse veega.
i
HELVE LAASIK
