Eelmisel neljapäeval Põltsamaa Käsiteokojas avatud näituse puhul oli tavatu, et sellele sündmusele oli osalema tulnud viis tunnustatud meistrit. </p>
Põltsamaa Käsiteokoja perenaine Katre Arula on väga tänulik Eesti Käsitööseltsi rahvarõiva nõuandekojale, kelle kaasabil vöönäitus Põltsamaale jõudis. Samuti on tal hea meel sellest, et uudistamisega koos ka praktiliselt vöösid tegema saab õppida. Tallinnas oli vööde näitus üleval ainult kaks nädalat ja Katre Arula sõnul nemad seda lihtsalt ajanappusel vaatama minna ei jõudnud. Nii otsustati, et püütakse vööde näitus ka Põltsamaale üles panna.
Meestele vöösid rohkem kui naistele
Käsiteokoja perenaise sõnul oli tal seda suurem rõõm, et näituse avamisele tulid kohale mitmed meistrid, kes olid nõus oma oskusi ka teiste huvilistega jagama. Katre Arula jaoks oli näitust üles pannes üllatav teada saada, et meestele on vöösid tunduvalt rohkem kui naistele. Käsiteokoja perenaine teeb sellest järelduse, et mehed on omal ajal üsna edevad olnud.
Arula sõnul kannavad inimesed rahvarõivaid järjest rohkem ja tahavad, et nende rahvariiete komplekti juurde kuuluksid kõik vajalikud aksessuaarid, sealhulgas rahvuslik vöö, lisaks jalanõud, sukad, sukapaelad, ehted jne.
Kui rahvarõivaste komplekt peaks olema täiuslik kõigi sinna juurde kuuluvate elementide näol, siis vöösid võib kanda ka näiteks linase kleidi või linase pluusiga. Põltsamaa Käsiteokojas eksponeeritavad vööd on läbi vaadatud ja uuritud Eesti Rahva Muuseumis (ERM) ning teistes muuseumites, mille põhjal võib kinnitada, et Põltsamaal eksponeeritavaid vöösid on Eesti rahvas ammusel ajal tõepoolest kandnud.
Sobib nii rahva- kui pidurõivaste juurde
Põltsamaa Käsitööseltsi juhatuse liige Anne Ütt ütles, et tegelikult tegeletakse Põltsamaalgi aktiivselt vööde kudumisega. Kirivöösid on Põltsamaal kogutud üle neljakümne erineva mustri, samuti on olemas päris palju erinevaid kõlavöösid. Näituse avamisele olid oma oskusi tulnud jagama mitmed tuntud vöömeistrid.
Eraettevõtjana tegutsev Maret Lehis õpib praegu Viljandi kultuuriakadeemia magistrantuuris. Maret Lehis on varem õppinud rahvuslikku käsitööd ning sealt ka tema huvi vööde kudumise vastu alguse sai. Ta on õppinud Riina Palmi käe all ning palju ka ise vööde kudumist uurinud.
Kindlasti jääb sellisel käsitööalal asjatundmatule inimesele kõrva nimetus kõlavöö. Maret Lehise sõnul kootakse sellise nimetusega vöösid väikeste lauakeste abil, mille nurkades on augud, millest lõngad läbi jooksevad. Lauakeste keeramisel tekib omamoodi kõlin, millest kõlavöö ka oma nimetuse on saanud. Küsimusele miks meestele on erineva mustriga vöösid rohkem kui naistele, ei oskagi keegi vist päris täpselt vastata. Maret Lehise hinnangul võib põhjuseks olla asjaolu, et mehed reisisid rohkem ja said mujalt kaasa erinevaid mustrite ideesid. Vöömeistri sõnul kulub meistril naiste kirivöö kudumisele terve nädal. Vöö peab olema nii pikk, et ulatub kolm korda ümber vöökoha. Omal ajal jätsid vöömeistrid vööle teiste jaoks enamasti märkamatuks jääva “allkirja,” mis oli kinnituseks, et tegemist on tõesti meistri enda, mitte kellegi teise valmistatud vööga.
Vöösid kombineeritakse
Maret Lehis lausus, et tegelikult on selliseid inimesi, kes vöösid kududa oskavad, Eestis päris palju. Meistri sõnul kantakse rahvuslikke vöösid peamiselt laulu- ja tantsupidudel. Tänapäeval kombineeritakse rahvarõivaid, sealhulgas ka vöösid pidulike rõivastega. Sellist pidu- ja rahvarõivaste kombinatsiooni on kindlasti silmanud need inimesed, kes on jälginud 24. veebruaril presidendi vastuvõttusid. Samas võiksid vöömeistri sõnul inimesed rahvarõivaid ja sealhulgas vöösid sagedamini kanda. Rahvuslikke motiive võib kombineerida näiteks rahvusliku vöö kujul ka tänapäevaste teksariietega või moodsa linase kleidiga. Samas teeb talle rõõmu, et ka noori tegijaid on peale kasvamas ning see tagab rahvarõivaste valmistajate ning laiemas tähenduses rahvustraditsioonide järjepidevuse.
Põltsamaalt Tamperesse
Tallinnast Põltsamaale tulnud rahvuslike kõlavööde meister Maiken Mündi ütles, et lisaks kõlavööde tegemisele heegeldab ta vöösid ka seto meestele. Kõlavöösid on ta kudunud juba alates 2000. aastast. Huvi sai ta enda sõnul kaasa kooli käsitööõpetajalt ja nii kudus ta esimese kõlavöö valmis kuuendas või seitsmendas klassis. Seejärel tekkis Maiken Mündi jaoks käsitöö tegemises pikk paus, kuni ta Tallinna Ülikooli õpetajaks õppima asus.
Sealt alates tegelebki ta teiste õpetamisega ning on isegi vöökursusi organiseerinud. Maiken Mündi sõnul on inimeste huvi vöökudumise vastu täiesti olemas ja järjepidevuski tagatud, sest vöö kudumist on ta õpetanud üheaegselt nii emadele kui tütardelegi.
Maiken Mündiga koos huvilisi õpetama saabunud Silja Nõu Eesti Rahvarõiva Nõuandekojast ütles, et tema sooviks oli samuti korraldada üks tõsine rahvuslike vööde näitus. Vöömeistrite sõnul liigub vööde näitus Põltsamaalt edasi Soome Tamperesse ning sügisel veel põhjanaabrite pealinna Helsingissegi. Siinsetel käsitöö ja rahvakultuuri huvilistel on võimalus Põltsamaal üleval olevat vööde näitust uudistada veel kaks nädalat.
i
TOOMAS REINPÕLD
