Veel hiljuti domineeris ühiskonna eelistustes palkade ja pensionide tõstmine. Soov tarbida kujundas väärtushinnanguid. Tänaseks on eelistuste pingerida segi löödud. Võtmesõnadeks on saanud eksistents, töötus, eksport. Kui keegi olekski nii kiireid muutusi ette näinud, siis oleks teda peetud hulluks, paremal juhul võhikuks.
Ühiskondade jõukus sõltub ettevõtluse võimekusest. Majanduskeskkond määrab konkurentsivõime, tulemuslikkuse. Pakkumise osas pole muutusi toimunud. Turud on kaupadest endiselt lookas. Kättesaamatud asjad eksisteerivad vaid muinasjuttudes.
Muutunud on turustamisvõtted, sest ostja nõudmisi järgimata jääb kaup müümata. Ületarbimisel toiminud majanduskasv on võtnud õige suuna, tarbimisbuumi vaibumine teinud korrektuure eelistustes.
Aastaga on Eesti eksport langenud pea kolmandiku võrra, tarbimislangus välisturgudel sellest kordades vähem. Suur ebaproportsionaalsus viitab konkurentsivõime langusele.
Meie pakutu atraktiivsus on kadunud.
Müügimahu kasvatamine on aeganõudev
Müügikasvude iseenesliku taastumise ootusel puudub põhjendus. Ekspordimahud võivad küll kasvada, kuid omapoolse kaasabita jäävad nende oodatud suurused soovunelmaks.
Eesti kaupade ekspordi konkurentsivõime languse põhjused ei peitu maailmamajanduses, vaid meie enda majanduskeskkonnas.
Konkurentsivõimet kujundavad kaubavaliku kõrval ka kogused ja hinnatasemed. Partiide kasvatamine avardaks edasimüüjate valikut, tõstaks usaldusväärsust.
Väiksuse tõttu on Eesti ekspordimahud ka väikesed. Kuu eksporti mõõdetakse vaid sadades miljonites eurodes. Mahtude kasvatamine on aeganõudev, pealegi väga kulukas.
Uute töökohtade ja ettevõtete loomise ponnistused ekspordimahtusid oluliselt ei kasvata. Hinnatasemed teevad väljundi raskesti realiseeritavaks.
Müügiprobleemid ei seisne niivõrd kesises valikus, kuivõrd kõrgetes hindades.
Eesti ettevõtete maksukoormus kasumist oli viimastel andmetel 49,1 protsenti. Paigutume 180 riigi seas 131. kohal (Paying Taxes 2010). Tegelik olukord (makse tõsteti) on veelgi hullem.
Tulemus kajastub kõrgetes omahindades, madalates müügikäivetes.
Edukuseta eksporditurgudel on võimatu tagada materiaalset heaolu, luua turvalist elukeskkonda. Nimetatud põhjusel panustataksegi selle turgutamiseks lisameetmetesse.
Eestis kasutatakse selleks abiprojekte, mis seisnevad üksikute ettevõtete sihtotstarbelises toetamises, laenude ja tehingute käendamises.
Toetused nõrgendavad konkurentsivõimet
Erinevate valdkondade (teenindus, kaubandus, tootmine) ettevõtete finantsprognoosidega ja analüüsidega tegelemine on süvendanud minus veendumust, et Eesti riiklikud toetused ei tugevda ettevõtete konkurentsivõimet, vaid nõrgendavad seda.
Millele tuginen, kui väidan riigi- ja struktuurifondide esindajatele vastupidist?
*Ettevõtjatega manipuleeritakse. Legaalselt pakutavaid ressursse ihaldavad kõik. Isegi nende saamiseks tingimuste seadmine ei vähenda kiusatust.
Sihtotstarbeliste toetustega muudetakse prioriteete, tehakse muudatusi planeeritud tegevuses.
*Konkurentsi moonutamine. Üksikute toetamine halvab teiste konkurentsivõimet. Toon näite.
Aastaid tagasi eraldati struktuurfondist toetust puusöe tootmisega tegelevale ettevõttele.
Näiliselt oli toetamine põhjendatud – loodi töökohti, pandi alus lisaväärtuse tootmisele. Varju jäi aga tulemuse teine külg – tendentsid sektoris.
Üksiku ettevõtte toetamine halvas teiste arengut. Toetus võimaldas madalama hinnaga toodangut pakkuda, halvates sellega teiste samas valdkonnas tegutsevate ettevõtete arengu.
Soovitud tendentse (töökohtade loomine, lisaväärtuse kasv) ühiskonnas ei järgnenud.
*Toetuste madal efektiivsus. Hõlpsalt saadud vahendeid kasutatakse ebaotstarbekalt.
Öeldu kehtib nii struktuurifondide haldamise kui ka kasutamise kohta.
Abirahade administreerimine on kulukas. Abiprojektide kuludele eelneb (maksude) kogumiskulu. Administreerimiseks kasutatavat intellektuaalset kapitali oleks otstarbekam kasutada lisaväärtuse tootmisel.
Ettevõtluse nõrgim lüli on madal konkurentsivõime
Ebaefektiivsuse jada jätkub kasutaja poolel.
Ettevõtluskeskkond oleks elujõulisem, kui seda ühekordsete meetmetega ei häiritaks. Stabiilsusega ja selgusega reeglites saadakse parem tulemus.
Üksikutele ettevõtetele eeliste pakkumise asemel tuleks pühenduda võrdsete võimaluste loomisele. Toetada võib küll sektorit, kuid mitte mingil juhul üksikuid ettevõtteid.
Riigikogus arutatakse monopolide ohjeldamise eelnõud. Tegemist on majanduskeskkonda ja konkurentsi turgutava katalüsaatoriga. Eelnõu soovitud kujul jõustumine on aga kahtlane, sest peaosalise ressursid võimaldavad seadusandja meelsust muuta.
Monopoolsete ja riigihangetel toimivate äriühingute tiivad vajaksid hädasti kärpimist.
Ausse tuleks tõsta innukas aktivatesse investeerimine, sunniviisilises lisaväärtuse ümberjagamises tuleks mõnevõrra järele anda.
Keti tugevus sõltub nõrgimast lülist. Ettevõtluse nõrgimaks lüliks paistab olevat kõrgetest omahindadest tingitud konkurentsivõime langus.
Põhjuste teadvustamine loob eeldused õigete otsuste langetamiseks. Välisturgudelt imede ootamise asemel oleks tarmukam tendentsidesse teadlikult jõnks sisse teha. Siis oleks ka tänastel ootustel — soovitud kiirusel ekspordivoogude kasv, elujärje paranemine — suurem tõenäosus realiseeruda. Viimase viie hulka langemisega ei tohiks leppida.
