Jõgeva oli möödunud reedel ja laupäeval taas luulelummuses: siin said teoks kaheteistkümnendad Betti Alverile pühendatud luulepäevad “Tuulelapsed”. Heljo Männi ja Henno Käo tekstidel põhinevad lavastused, mida kahe päeva jooksul vaadati, tõestasid, et luuleilmas seiklemine võib olla ühtaegu lõbus ja õpetlik.
Kahe päeva jooksul etendus Jõgeva kultuurikeskuse laval 26 luulelavastust. Neist neljas astusid üles Jõgeva kooliteatri Liblikapüüdja eri vanuses noored näitlejad. Ehkki žürii ehk Nõukoda tunnustas 3.-4. klassi truppi laureaaditiitliga ja 8.-9. klassi truppi eripreemiaga, ei tähenda see sugugi seda, et 2a ja 6b klassi trupp kehvemini oleksid esinenud. Ühtekokku käis lavalaudadel 89 Liblikapüüdjasse kuuluvat last ja Jõgeva kooliteatri lavastaja Lianne Saage-Vahur tunnistati nende luulepäevade parimaks juhendajaks.
“See, mida Lianne teinud on, on omamoodi ime,” tõdes Nõukoja tagasisideminutitel žürii tööd juhtinud Jaak Allik, Eesti kooliteatri suur sõber. “Valmistada ette neli lavastust, õpetada välja ligemale sada last ja panna nad suurepäraselt luulet lugema – see on suur saavutus. Need lapsed on hea järelkasv Liblikapüüdja gümnaasiumiastme trupile, aga ka eesti teatrile: Liblikapüüdja vilistlastest on tulnud ju ridamisi professionaalseid näitlejaid.”
“Haiguste tõttu polnud meil tegelikult ühtegi proovi, kus kõik lapsed kohal oleksid olnud, seda enam on põhjust lapsi kiita selle eest, et nad end luulepäevadel kokku võtsid ja hästi toime tulid,” ütles Lianne Saage-Vahur.
Ta tõdes, et Jõgeva põhikooli klassijuhatajad, õppealajuhataja ja direktor aitasid üheskoos kaasa sellele, et Liblikapüüdja noored “Tuulelasteks” valmistuda saaksid, kooliteatri gümnaasiumiastme trupp aga oli aga väga suureks abiks luulepäevade läbiviimisel: kes istus majutuskoha valvelauas, kes tegid kaasa lavameeskonnas. Siinkirjutajal oli tore jälgida ka seda, kuidas teises klassis õppivad päevajuhid Oskar Kull ja Rasmus Alan Truus (mitte Rasmus Ala, nagu Vooremaa üle-eelmises numbris kogemata kirjutasin!) oma vanematelt “kolleegidelt” Kristjan Pindilt ja Ragnar Kadailt kahe päeva jooksul mõnusa huumoriga segatud koolitust said.
Omal moel aitasid Liblikapüüdja õnnestunud esinemisele “Tuulelastel” kaasa ka Jõgeva lasteaiad: nemad laenasid välja 2a klassi trupi lavastuses kasutusel olnud käpiknukud.
Soomlased taas kohal
Nagu mullugi, olid luulepäevad “Tuulelapsed” ka tänavu rahvusvahelised. Väliskülalised tulid taas Jõgeva sõpruslinnas Kaarinas tegutsevast Piikkiö põhikoolist. Soome noored ja nende juhendaja Teija Laukkanen saabusid Jõgevale juba neljapäeva õhtul. Reedel vaatasid nad ära peaaegu kõik “Tuulelaste” etendused, ent jõudsid kohtuda ka Jõgeva põhikoolis soome keelt õppivate noortega ning käia külas Jõgeva linnavalitsuses ja muusikakoolis. Laupäeval oldi siis ise laval — etendusega “Siil ja kuu”, milles kõlas Kirsi Kunnase luule.
“Leidsin, et Kirsi Kunnase loomingus on Heljo Männi ja Henno Käoga sarnaseid jooni.,” ütles Teija Laukkanen. “Võtame Jõgevalt kaasa suurepärased muljed ja palju häid ideid, mida draamaõpetuse tundides kasutada.”
“Tuulelaste” teise päeva etendusi tuli vaatama ka Henno Käo lesk Maie Käo.
“Nägin küll ainult kümmet etendust, aga nendegi hulgas oli väga toredaid. Näiteks Tallinna Saksa gümnaasiumi näitering oli vaid kahe Henno Käo luuletuse põhjal osanud terve lavastuse kokku panna,” ütles Maie Käo
Tema ja Henno Käo tutvusid Tartu kunstikoolis õppides ja jõudsid ühist teed käia päris pikalt: Henno lahkus 2. juulil 2004, mil nende pulmapäevast möödus täpselt 41 aastat. Kunstniku ja kirjakunstiõpetajana töötanud abikaasa Maie oli tavaliselt esimene, kellele Henno Käo oma värskelt valminud tekste näitas. Ent Henno Käo oli andekas ka kunstniku ja lauljana.
“Mina lootsingi siin natuke rohkem Henno Käo laule kuulda. Võru Kreutzwaldi kooli noored olid paar laulu siiski ära kasutanud,” ütles Nõukotta kuulunud kirjanik ja luuletaja Leelo Tungal.
Hindajast juhendajaks
Tema sõnul pole Heljo Mänd ja Henno Käo kirjutamislaadilt väga sarnased, ent nende tekstide kõrvuti panek andis mõnel puhul väga vahva tulemuse.
“Üldse oli siin väga palju toredaid lavastusi ja on väga kahju, et me kõiki, kes seda väärinuks, auhinnata ei saanud. Aga kõige tähtsam on siiski see, et luulepäevade traditsioon siin, Jõgeval, kestaks.”
Koolitaja ning tele- ja raadiohääl Toomas Lõhmuste viibis seekord “Tuulelastel” mitte Nõukoja liikmena, nagu tavaliselt, vaid Tallinna 32. keskkooli trupi Kukulinnud juhendaja rollis.
“Kui gümnaasiumiealistega olin varemgi luuleteatrit teinud, siis nüüd sain teada, mida tähendab luuleteatri tegemine viienda klassi õpilastega,” tõdes Toomas Lõhmuste. “Ütlen ausalt, on kergemaid ameteid. Müts maha kõigi ees, kes annavad põhikooliõpilastele esimese äratundmise sellest, mis on luule ja sõnakunst!”
Ka Nõukojas kaasa teinud Vanemuise ooperisolist Reigo Tamm kinnitas, et kooliteatrite juhendajad teevad tänuväärset tööd.
“Arvasin, et vaadatavate luulelavastuste loomine on “konti mööda” väiksemale hulgale lavastajatele ja truppidele, aga minu üllatuseks said kõik sellega hakkama. Eriti hästi muidugi need, kes laureaaditiitli pälvisid. Mulle kui muusikainimesele meeldis ka noorte musikaalsus,” sõnas Reigo Tamm.
Teine Nõukoja uustulnuk, näitleja Katrin Kalma, tunnistas, et on “Tuulelastel” esinenud noorte peale suisa kade.
“Mina pidin luuleilma omal ajal ise avastama ning selleks kulus päris palju aega ja vaeva. Siin esinenud noored on luule võlumaailma võtme palju valutumalt kätte saanud,” ütles Katrin Kalma. “Luule esitamine on tegelikult ka emakeele hoidmine. Ja meie emakeel on suur varandus, mida me ise alati hinnatagi ei oska.”
XII LUULEPÄEVADE “TUULELAPSED” PAREMAD
Laureaadid:
- Tallinna Saksa gümnaasiumi algklasside trupp KOKK (lavastus “Röövlilaev”, juhendaja Eva Kalbus);
- Kolga kooli trupp Kohal-olijad (“Mine sinna, too seda”, Terje Varul);
- Võru Kreutzwaldi kooli 5b klass (“Vaataksin ringi kodu ligi”, Kaider Vardja);
- Tallinna 32. keskkooli põhikooli trupp KOKK (“Klassiekskursioon”, Eva Kalbus);
- Viimsi keskkooli trupp Eksperiment (“Plaks! Ja kõik tõusid lendu”, Külli Täht);
- Jõgeva kooliteatri Liblikapüüdja 3.-4. klassi trupp (“Kord muinasjutumaal”, Lianne Saage-Vahur).
Anti välja ka kaheksa eripreemiat, millest ühe — harmoonia eripreemia — sai Jõgeva kooliteatri Liblikapüüdja 8.-9. klassi trupp lavastuse “Une-ema lapsed” eest (lavastaja Lianne Saage-Vahur). Lisaks sellele tunnistati Liblikapüüdja 3.-4. klassi trupi lavastuses “Linalakk ja Rosalind” Linalakka mänginud Doris Piik parimaks naisnäitlejaks, Liblikapüüdja 3.-4. klassi trupi lavastuses kaasa teinud Karl Västra parimaks meesnäitlejaks ja Lianne Saage-Vahur parimaks juhendajaks.
Näitlejapreemiaga tunnustati Jõgevamaa noortest veel Helina Albrit ja Kaarel Kristofer Kerget Maarja põhikooli trupist Pahupidi Pärlid, Randel Kiviranda ja Christopher Suvet Pala põhikooli 7. kl trupist, Lehola Vaarpuud, Rasmus Alan Truusi ja Oskar Kulli Liblikapüüdja 2a kl trupist ning Germo Saaret Liblikapüüdja 3.-4. kl trupist.
RIINA MÄGI
