VOLIS ületab riigipiire

Ehkki kohalike omavalitsuste volikogude/valitsuste infosüsteemi VOLIS esimest versiooni hakati Jõgevamaal testima juba peaaegu viis aastat tagasi, pole seda kasutusele võtnud kaugeltki kõik Jõgevamaa omavalitsused, kogu Eesti omavalitsustest rääkimata. Samas võib VOLISe jõgevamaalasest ideeautor ja projektijuht Henri Pook rõõmustada selle üle, et VOLISe kuulsus hakkab levima Eestist välja: selle vastu tuntakse huvi näiteks Rootsis ja Hollandis.

Henri Poogi sõnul käis umbes aasta tagasi Jõgevamaal külas Rootsi omavalitsusliidu esindajatest ja ettevõtjatest koosnev viieliikmeline delegatsioon.

“Nad olid kuulnud, et meil on siin olemas selline “kummaline” tarkvara, mis võimaldab volikogu istungitel virtuaalselt osaleda ning lihtsustab muulgi viisil omavalitsuse tööd,” ütles Henri Pook.

VOLISe kasutusvõimalustega tutvusid nad Jõgeva linnavalitsuse ja –volikogu näitel, ent kohtusid ka meie siseministeeriumi esindajatega: VOLIS tegutseb just selle ministeeriumi haldusalas.

Toonase külaskäigu tagajärjeks on see, et VOLISt hakati testima kahes reaalses Rootsi omavalitsuses (Gotlandil ja Stockholmi eeslinnas Nackas) ning ühes kujuteldavas testomavalitsuses. Rootslaste jaoks tuli, tõsi küll, meil kasutusel olev ID-kaardi abil audentimine ümber teha paroolidega sisselogimise variandiks, sest rootslastel ID-kaarte pole. Aastase testimise järel koostati Rootsi omavalitsusliidule ja valitsusasutustele raport, mis tunnistab VOLISe (ka piiri taga kasutatakse seda eestikeelsest väljendist “volikogude infosüsteem” tulenevat nime) Rootsi omavalitsustele igati sobivaks tööriistaks.

“Üht-teist on rootslaste pakutavas variandis küll veel kohendada vaja, ent need muutused on rohkem kosmeetilist laadi,” ütles Henri Pook.

Värskeim uudis on tema sõnul see, et Rootsi omavalitsusliit eraldas firmale imCode, mis Rootsis VOLISe rakendamisega tegeleb, uued toetussummad. Need võimaldavad VOLISe testimisse kaasata veel neli omavalitsust. Rootslased panustavad ka VOLISe natuke moodsamaks tegemisse: nad soovivad nimelt saada versiooni, mis töötaks tahvelarvutis. Kui see versioon rootslaste raha eest valmis tehakse, saavad seda kasutama hakata ka meie omavalitsused. See muudab istungitel virtuaalse osalemise tunduvalt mugavamaks ning võimaldab omavalitsustel volikogu liikmetele vajaduse korral soodsamalt arvutid osta: “tahvlid” on ju palju odavamad kui sülearvutid.

VOLIS kui õppevahend

Peale Rootsi on kuuldused VOLISest jõudnud ka Hollandisse ning seal on see plaanis esialgu kasutusele võtta eeskätt õppevahendina.

“Hollandi suurima ülikooli, Saxioni ülikooli õppejõud kuulsid VOLISest Eestis tegutseva e-Riigi Akadeemia Sihtasutusega koostööd tehes,” ütles Henri Pook.

Kõigepealt käis üks Saxioni ülikooli esindaja siin, märtsi alguses käis aga Henri Pook Hollandis Deventeris, kus kõneles Saxioni ülikooli riigihalduse õppetooli esindajatele Eesti riigi IT-ülesehitusest, ID-kaardist ja mõistagi VOLISest. Nüüdseks on Saxioni ülikool juba ära otsustanud, et võtab süsteemi kasutusele kui laborikeskkonna, kus tudengid saavad läbi mängida demokraatia toimimise: osaleda kujuteldavatel istungitel, hääletada jne.

“VOLISe ideed välja käies ei osanud ma undki näha, millist “omaelu” see tööriist ükskord elama hakkab. Näiteks õppevahendina poleks ma seda küll ette kujutanud,” ütles Henri Pook.

VOLISe edu piiri taga ei tähenda seda, et süsteemil kodumail halvasti läheks. Eestis on VOLISe kasutamiseks praegu lepingu sõlminud 13 omavalitsust. Kuus omavalitsust on sellise lepingu sõlmimisele üsna lähedal ning huvitundjaid on veelgi. Jõgevamaal kasutavad VOLISt aktiivselt Jõgeva ja Põltsamaa linn ning Tabivere, Pajusi, Saare ja Torma vald. Vähem järjekindlalt kasutavad süsteemi Mustvee linn ja Põltsamaa vald, Jõgeva vald on aga ilmselt järgmine, kus süsteem kasutusele tuleb.

“Võib öelda, et VOLIS on “kännu tagant” välja saanud,” ütles Henri Pook.

Märtsi lõpus käis ta näiteks VOLISe võimalustest ja arengutest rääkimas oma koduvalla Palamuse volikogu istungil.

“Palamuse valla esimesed VOLISe testimised langesid kahjuks süsteemi mõõnaajale, seepärast jäigi selle kasutuselevõtu protsess seal soiku. Nüüd tuntakse asja vastu taas huvi.”

Mõõnast üle

Mõõnaaeg oli VOLISel vahepeal tõepoolest. Firma Smartlink võitis omal ajal VOLISe riigihanke ja tegi süsteemi valmis, ent see kippus kinni jooksma ja mitme volikogu istungi üheaegse toimumise korral aeglaseks jääma. Kuna Smartlinkist lahkus mitu võimekat töötajat, ei suutnud firma VOLISt ka ära remontida. Selleks nägi Henri Pook koos ühe Siseministeeriumi tööle võetud endise Smartlinki programmeerijaga kõvasti vaeva. 2013. aasta suveks, mil praegune VOLISe majutaja, AS Andmevara teenuse üle võttis, oli VOLISest saanud korralik ja stabiilne tööriist. Tõsi, nüüd on aeg mõtlema hakata süsteemi uuele versioonile, sest viie aastaga on tehnoloogia n-ö eest ära jooksnud.

“Kui VOLISt veel veidi täiustame, saab sellest suurepärane vahend, saamaks teada rahva arvamust mistahes olulises küsimuses, olgu see siis detailplaneeringu kehtestamine, arengukava vastuvõtmine, koolivõrgu ümberkorraldamine, omavalitsuste liitumine või mis iganes,” ütles Henri Pook.

Sellise võimekuse annab süsteemile Tartu linna kaasava eelarvega seotud pilootprojekt. VOLIS on hea abimees ka möödunud nädalal Postimehes tõstatatud probleemi vastu: lehes kurdeti nimelt, et nii mõneski omavalitsuses on volikogu istungite protokollid kehva kvaliteediga,

“VOLIS teeb oskuslikul käsitsemisel protokolli suures osas ise valmis. Ning mingit valskust pole siis võimalik teha: istungite salvestised jäävad ju alles ning protokolle nendega võrreldes tuleb vastuolu kohe välja,” ütles Henri Pook, lisades, et VOLIS aitab vähendada ka paljukirutud lõhet võimu ja rahva vahel, sest suurendab demokraatiat ja rahva kaasatust just n-ö rohujuure tasandil, kust kõik hädad pihta hakkavad.

31. märtsil sai otsa Henri Poogi 14 aastat kestnud töösuhe Jõgeva maavalitsusega. Viimati oli ta seal infoühiskonna nõunik. Töösuhe lõppes seepärast, et Siseministeerium viis maavalitsuste infoühiskonna nõunike tegevuse toetamise üle ASi Andmevara. Praegu ongi Poogil käsil läbirääkimised selle firmaga töölepingu sõlmimise üle. 

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus