Võlaõigus on eraõiguse üks osa, millega reguleeritakse isikutevahelisi varalisi ja mittevaralisi suhteid.
iii
Võlaõigusseadus reguleerib poolte kokkuleppeid lepingute alusel, mille tõlgendamine on kohtu pädevuses. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest ja muust seadusest tulenevast alusest.
Võlausaldaja tahab võla kiiresti kätte saada
Võlausaldajatel on kõigil üks eesmärk – saada võlg kätte kiiresti ja väikese kuluga. Võlausaldajaks võib olla politsei, maksu- ja tolliamet, pank, inkassofirma, liisingufirma, eluruumi omanik, telekommunikatsiooni firma, Eesti Energia, kaubakataloog, kaubandus (järelmaks), kindlustusfirma, eraisik jm.
Tsiviilseadustiku üldosa seadusest tuleneb formaalne eeldus, et teade saadetakse võlgnikule ja teade jõuab isikuni. Kui isikul on tekkinud makseraskused, siis tuleb kohe võtta ühendust võlausaldajaga, sest võlgasid saab reguleerida: sõlmida omavaheline kokkulepe, pöörduda kohtusse, taotleda maksepuhkust, kasutada kolmanda isiku osalust (võlgniku vanemad või tuttavad tasuvad põhivõla summa).
Kohtusse minekut ei ole vaja karta. Kohus menetleb õigust kasutades seaduste tõlgendamisi seadustest lähtuvalt. Kohtus on hagiga ja hagita menetlused ning võlgnike puhul lähtutakse tema maksujõust (sissetulek, vara) ja maksutahtest ehk motivatsioonist. Võlgnikul on võimalus tema meelest vale kohtumäärus edasi kaevata edasikaebamise aja jooksul.
Võlanõustamine võib olla pikk protsess
Paljud pered on võtnud pangast eluasemelaenu kodu soetamiseks. Lisaks eluasemelaenule on aja jooksul lisandunud võib-olla ka krediitkaart, liisitud auto või võetud tarbimislaen. Kuigi omal ajal tundusid need kohustused jõukohased, võib muutunud majanduskeskkonnas kõigi võetud kohustuste täitmine osutuda üle jõu käivaks.
Laen ei ole kohe võlg, see muutub võlaks – täitmata kohustuseks, kui inimene laenu maksetähtaja ületab (ei suuda laenu tagasi maksta). Kuna võlasituatsioonid tekitavad inimestel suuri probleeme igapäevaeluga toimetulemisel, siis on isikute abistamiseks käivitunud uus sotsiaalteenuse liik – võlanõustamine, mis ei anna materiaalset abi.
Võlanõustamine on nõustav teenus, mis on suunatud finants-majanduslikku hädaolukorda sattunud isikutele, peredele ja leibkondadele, kellel on majanduslikest raskustest põhjustatuna tekkinud või tekkimas sotsiaalsed probleemid. Võlanõustamise eesmärgiks on ülemäärase võlgnevuse muutmine talutavaks või selle likvideerimine, toimetulekuvõime tugevdamise kaudu uute võlgade tekkimise vältimine ja muude võlaprobleemidega seonduvate probleemide lahendamine.
Võlanõustamisteenust võib osutada Tallinna Pedagoogilises Seminaris kutse omandanud sotsiaaltöötaja-võlanõustaja. Võlanõustamine võib olla pikk protsess. Võlgnik kannab vastutust oma võlgade, nende tagasimaksmise ning oma materiaalsete vahenditega ümberkäimise eest.
Võlanõustaja, omades erialaseid teadmisi, juhib tagasimaksmise protsessi õnnestumise suunas. Koostöö tingimustes (võlanõustamise eeldused) lepitakse kokku võlgnikuga: vabatahtlikkus, aktiivne kaastöö võlgadest vabanemise protsessis, avameelsus probleemide suhtes (võlgnevuse põhjused), nõustajale võimaluse andmine koostöö kohta prognoosi tegemiseks. Kui võlgnikul on nende tingimuste osas kahtlusi, siis tuleb võlanõustamisest loobuda.
Probleemid ja raskused, mille puhul on soovitav pöörduda võlanõustaja poole: üürivõlg, telefonivõlg, laen eraisikult või pangalt, liising, järelmaks, maksuvõlg, trahv, viivis, elatisraha võlg, krediitkaardi võlg, eluasemelaen, õppelaen, käendus jm.
Võlaolukorras tuleb analüüsida põhjusi ja tagajärgi. Inimese tahtmised ja vajadused on kaks erinevat asja ning oma tarbimisharjumusi on raske muuta.
Sotsiaaltöötaja-võlanõustaja teeb võlanõuete likvideerimiseks selgeks kõik võlausaldajad, võlasumma (kogu võlg), nõude sisu (viivised ja intressid), võlgade hetkeseis (inkassofirma, kohus, kohtutäitur), kaasvastutajad (käendaja, tagatis), vaatleb ka inimese teovõimet (pere eelarvet) ja õpetab eelarvet planeerima. Läbirääkimistel tuleb ka arvestada, millised on võlausaldaja või inkassofirma põhimõtted (näiteks Eesti Energia nõuab 50 protsendi võla kohest tasumist ja siis maksegraafik), nende tegutsemisviis (hoitavad, annavad võlad kohe edasi), lahendusmeetodid (tagasivõtmine, pikendamine).
Jõgeva maakonnas osutab võlanõustamisteenust MTÜ Jõgevamaa Tugikeskus Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koja ruumes aadressil Ristiku 3 Jõgeva linn. Sotsiaaltöötaja-võlanõustaja võtab vastu kord kuus (vestleb võlgnikuga, vaatab üle kõik dokumendid, paneb kokku kõik võlanõuded jm). Vajadusel edastab kokkupandud dokumentatsiooni juristile, kes koostab hagiavaldusi kohtule või kasutab muid seadustest tulenevaid võimalusi. Juriidilist teenust osutab OÜ Auksma&Madal ja Partnerid, nende juristi vastuvõtt on eelnimetatud ruumides iga kuu teisel teisipäeval kella 10-15.
Võlanõustamise aeg eelnevalt kokku leppida telefonil 776 0192 ja 5347 2933 või e-kirja teel jogevapik@hot.ee. Kokkulepitud ajal nõustamisele tulles peavad kliendil kaasas olema võlasituatsioone puudutavad dokumendid (lepingud, kirjavahetus, rahaliste ülekannete koopiad jm) ja omavalitsuse väljastatud garantiikiri teenuse eest tasumise kohta või kohene ettemaksu võimalus oma raha eest.
Ärge unustage oma võlgasid, ärge peituge nende eest, võtke julgelt ühendust ja koos leiame lahenduse.
iii
LUULE PALMISTE, sotsiaaltöötaja-võlanõustaja
