Võisiku elanike ehk klientide elu- ning tegevustingimused on viimaste aastate jooksul hüppeliselt paranenud, renoveeritud on kahe osakonna ruumid. Võisiku Hooldekodu võimaldab oma ligi 400 kliendile kuut psüühiliste erivajadustega inimestele suunitletud riiklikku hoolekandeteenust: ööpäevaringne hooldamine, ööpäevaringne tugevdatud järelvalvega hooldamine, ööpäevaringne tugevdatud toetusega hooldamine, toetatud elamine. Toetatud elamise kliendid saavad valida kahe päevast tegevust pakkuva teenuse vahel: töötamise toetamine ja igapäevaelu toetamine. Ööpäevaringseid hooldusteenuseid osutatakse üheksas osakonnas, kus kliendid elavad 1- kuni 4-kohalistes tubades. Hooldekodul on toetatud elamise teenuse osutamiseks korterelamu Vägeva Tugikodus ja seitsme tegelustoaga päevakeskus.
Võisiku hooldekodus töötab 162 inumest, kes kõik elavad lähiümbruses. Hooldekodu praegune juhtkond eesotsas direktor Toivo Ilvesega on mõelnud ka neile, korraldades populaarseid suviseid perepäevi ja asutuse ühist jõulupidu, samuti hindavad töötajad võimalusi osaleda mitmesugustel koolitustel.
Võisiku on III etapi asutus
Valentina Jefimova sõidab Võisikule tööle Kolga-Jaanist. Ta on hooldekodus töötanud juba 38 aastat, alguses meditsiiniõena. Nüüd on ta niisuguse hooldusosakonna vanem, kus klientide kõige levinum diagnoos on skisofreenia.
?Mina tulen iga päev tööle rõõmuga, muidu ma ei käiks siin,? kinnitab ta ?Mulle meeldivad inimesed ja paljud mu kliendid on kõrge intellektiga. Ma olen rahul, et olen neile vajalik, aga nende muresid ma siit koju kaasa ei vii. Enam mitte.?
Valentinale on Toivo Ilves juba kümnes direktor ja just tema ajal on asutuse areng Valentina kinnitusel olnud kõige suurem.
?Mulle meeldivad ka need noored inimesed, kes moodustavad meie praeguse direktsiooni. On tore teada, et nad muretsevad meie pärast. Olen saanud valida paljude koolituste hulgast just mulle huvipakkuvaid, võtan hea meelega osa töötajatele korraldatud ühistest üritustest. Ja kuigi tahaks väga, et ka meie osakond peatselt renoveeritaks, saan ma aru, et peame oma järge veel ootama,? räägib Valentina Jefimova.
Sotsiaalministeeriumi reorganiseerimiskava ei näe aga sellele osakonnale, kus Valentina töötab, ette enam mingisugust remondiraha. Võisiku kui III etapi asutus saab oma praegustes hoonetes tegutseda kuni 2016. Aastani, ent sinnamaani erilisi investeeringuid loota ei ole, sest edaspidi on AS Hoolekandeteenused planeerinud realiseerida hoolekandeasutuste praegused hooned ning rajada uued peremajad.
Eestis on täna 27 erihoolekandeasutust, 16 neist kuulub riigile, alludes asukohajärgsetele maavalitsustele. Et erihoolekandeteenuste jaotusel maakonniti ei ole seost piirkonna rahvaarvuga ja klientide hoolekandeasutustesse paigutumisel pole seost päritolumaakonnaga, ongi Sotsiaalministeerium üllitanud reorganiseerimiskava, mille järgi praegused riiklikud hoolekandeasutused lähevad maavalitsuste käest aktsiaseltsi kätte.
Võimalik, et mõnes väiksemas hoolekandeasutuses paranevad sellega elu- ja töötingimused, kuid Võisiku puhul saab tulemus olla vaid vastupidine. Kui reorganiseerimiskava järgi on hoolekandeasutuste maavalitsuste poolne juhtimine ja järelevalve maakonniti ebaühtlane, siis Võisiku olukord on praegu üks paremaid.
“Kuna viimase etapi asutused on suhteliselt heas seisukorras, siis võime eeldada, et ASil Hoolekandeteenused tuleb olemasoleva süsteemi käigushoidmiseks III etapi asutuste puhul võimalikult vähe kulutada ning sellest tulenevalt on võimalik suunata selleks vajaminevad rahad hoopis uute majade ehitamisse,? räägib reorganiseerimiskava Võisiku kahjuks.
Kollektiivi lõhkuda ei tohiVõisiku päevakeskuse vanema Kaie Leviti sõnul iga inimene hooldekodusse tööle ei sobi ja kõige olulisem on meeskonnatöö. “Niisugust kollektiivi, nagu on meil, lõhkuda ei tohi, siis enam arengut ei toimu,? kommenteerib Võisiku päevakeskuse vanem sotsiaalministeeriumi plaane.
“Vähemalt aasta otsa õpib uus töötaja Võisiku eripära ja iseennastki selles kontekstis tundma,? räägib Levit.
Peale hooldekodus elavate klientide käivad päevakeskuses ka kliendid kodudest. Huvitegevuse juhendajate ning kunsti- ja muusikaõpetajate ülesanne on mitte üksnes huvilistele oma valdkonnas õpet jagada, vaid ennekõike tuleb inimene tegevuse lainele saada. Ja sageli tuleb päevakeskuses lahendada ka kliendi probleeme või teda lihtsalt ära kuulata.
Leviti sõnul on töö hooldekodus tänuväärne. ?Maailmas on olemas igasuguseid ameteid, mille vajalikkus pole nii käegakatsutav,? on päevakeskuse vanem rahul, et saab tegeleda inimestega, kes seda tõesti vajavad.
?See töö tekitab aga ka suurt psüühilist pinget ja seetõttu oleksid meie töötajad väärt vähemalt topeltpalka,? usub Levit. “Tegevusjuhendajad osakondades töötavad aga oluliselt suurema koormuse ja pinge all, nemad hooldavad ja abistavad kõige raskemaid kliente, kes päevakeskusse ei jõuagi.?
Toivo Ilves on murelik: “Täna on meie edasiliikumine suuresti seotud uue juhtimismudeliga. Aastaks 2021 peaks Võisiku olema Sotsiaalministeeriumi idee kohaselt juba kadunud.?
Sellele vaatamata ootab Ilves Võisikule tööle uusi tegevusjuhendajaid ja planeerib lähiajal hooldekodu territooriumi arendada, remontida sissesõiduteed ja kujundada mõisaparki.
JAANIKA KRESSA
