Aktsiaselts Hoolekandeteenused on võtnud eesmärgiks luua klientidele kaasaegsemad ja hubasemad elamistingimused võimalikult kiiresti ning Võisiku Kodu soovitakse sulgeda juba 2020. aastal.
Hoolekandeteenuste kommunikatsioonijuhi Ave Lillemäe sõnul soovib ettevõte reorganiseerida kokku seitse suurt hooldekodu, nende seas Võisiku Kodu. Erihoolekandeasutuste reorganiseerimise määruse kohaselt kestab hooldekodude reorganiseerimise abikõlblikkuse periood 2023. aastani. ASil Hoolekandeteenused on praegu üle Eesti 24 erivajadustega inimeste jaoks mõeldud kodu. Kaheksa aasta pärast, kui reorganiseerimine lõpule viidud, oleks selliseid asutusi ligi 80 ning need asuksid laiali kõikjal üle Eesti.
Uued erihoolekannet osutavad kodud plaanitakse rajada enamasti linnadesse ja vallakeskustesse, kus vajalikud teenused on klientidele kättesaadavad ning kus on olemas võimalused tegusaks eluks, sealhulgas töötamiseks.
Erihooldus kodu lähedale
Ave Lillemäe sõnul arvestatakse erihooldekodude sulgemisel eelkõige sellega, et klientidel oleks võimalik saada sama teenust võimalikult oma kodukoha lähedal. Teiseks kriteeriumiks on inimeste endi soov, sest mitmed erihooldekodude kliendid on avaldanud soovi kolida elama mõnda suuremasse linna, kus on lihtsam tööd leida. Jõgevamaale soovitakse rajada kokku kuni 100 teenusekohta.
Võisiku kodus elab praegu 335 inimest. Põltsamaale on kavas rajada vaid 30 teenusekohta, kus hakkavad elama need, kellel on Põltsamaaga tugevaim side ja kindel soov just Põltsamaa lähedal elada. Lisaks plaanitakse rajada teenusekohti ka teistesse Jõgevamaa omavalitsustesse, kuhu saaksid elama asuda meie maakonnaga seotud inimesed. Enamik Võisiku Kodu kliente pole Jõgevamaalt pärit ja neil ei ole meie maakonnaga mingeid sidemeid. Mõned kliendid ei soovi ise kunagisse kodukohta elama asuda ning mõnede puhul ei soovi seda eestkostjad.
Varem kehtinud seaduse järgi kanti rahvastikuregistrisse kliendi elukohana hooldekodu asukoht. Võisiku sissekirjutus Põltsamaa vallas ei tähenda enamiku klientide puhul seda, et see on nende tegelik kodukoht. Põltsamaa valla sissekirjutusega Võisikult lahkunud inimesi on teenusel mitmel pool üle Eesti.
Väike-Kamarisse kodu 30 kliendile
Hoolekandeteenustel on kavas rajada Väike-Kamarisse nüüdisaegne ja kvaliteetne teenuseüksus 30 kliendile. Rahvastiku statistikat ja sotsiaalkindlustusameti andmeid arvestades peaks 30 ööpäevaringse teenusekoha olemasolust Põltsamaal piisama. Nendes andmetes on arvesse võetud ka Põltsamaa linna lähedal asuvaid külasid ja asulaid. Kindlasti oleks piirkonda juurde vaja toetatud elamise kohti näiteks päevakeskuste näol. Samuti on vaja toetatud elamise kortereid, need teenusekohad peaksid tekkima kohalikul algatusel.
Uute kodude valimisel on kriteeriumiks tõmbekeskuse lähedus. Väike-Kamari eeliseks on Põltsamaa linna lähedus, kus on kättesaadavad esmased vajalikud teenused, näiteks perearst. Paljud erihoolekandeteenuse kliendid ei oska kasutada ühistransporti. Kui teenusekohad asuksid keskustest kaugel, jääks sealsete asukate elu endiselt asutuste töötajate, mitte klientide endi otsustada ja korraldada. ASi Hoolekendeteenused eesmärk on harjutada kliente võimalikult iseseisvalt eluga hakkama saama. Väike-Kamaris leiaks edaspidi tööd väljaõppinud ja kogemustega personal Võisikult. Uus teenuseüksus kavatsetakse rajada Põltsamaa ametikooli praeguse kinnistu serva. Tulevase erihoolekannet vajavate inimeste kodu tarbeks vajalik krunt on kavas eraldada ametikooli kinnistust, ettevalmistusi selleks on juba alustatud. Käesoleval aastal on kavas keskenduda projekteerimisele ja ehitushanke ettevalmistamisele. Reaalse ehitustegevusega on plaans alustada hiljemalt 2017. aastal. Peale Võisiku Kodu sulgemist on Hoolekandeteenustele kuuluvad hooned plaanis müüki panna.
Suurte aeg on ümber
Hoolekandeteenuste eesmärk on pakkuda oma klientidele kvaliteetset teenust, kodusemat ja perekesksemat keskkonda ning tegusat elu. Oluline on leida võimalikult paljudele klientidele võimetekohast tööd ning kaasata nad ühiskondlikku ellu. Abivajajad peaksid saama kogeda, et nad on ühiskonnale vajalikud. Neil peaks olema võimalik tegutseda täisväärtuslike kogukonna liikmetena ning elada oma igapäevast elu sarnaselt kõigi teiste inimestega: käia poes, külastada kultuuriüritusi, teha sporti ja leida võimetekohane töö.
Käesoleva aasta septembris allkirjastas sotsiaalkaitseminister erihoolekandeasutuste reorganiseerimise määruse, mis loob võimaluse parandada Euroopa Regionaalarengufondi kaasabil vähemalt 1400 erivajadustega inimese elamistingimusi – luua praeguste suurte haiglatüüpi hooldekodude asemele väiksemad, kaasaegsemad ja kodusemad teenuseüksused. Eesmärk on rajada maksimaalselt 30-kohalised kodud, kus erivajadustega inimesed elavad kuni kümneliikmelistes peredes.
TOOMAS REINPÕLD
