Edasiõppimiseelistusi ei määra kooli asukoht, vaid ikka eriala, tõdesid äsja Puurmani Gümnaasiumi lõpetanud noored. Võimalusterohkus erialavalikul on nende kinnitusel plussiks ning võimaldab ka riski hajutada.
Enamikul lõpetajatest on olemas ka plaan B ja plaan C, sest kui ei saa sisse sellesse kõrgkooli, mis on esimene eelistus, lähevad need variandid käiku.
Kutseõppeasutustele pole esialgu keegi mõelnud, kuid see ei tähenda, et ei võiks sinna õppima asuda.
Signe tahaks õppida geenitehnoloogiat või materjaliteadust. Kas Tartus või Tallinnas, seda tüdruk praegu ei tea. Dokumendid kavatseb ta esitada mõlemasse kõrgkooli.
Martti mõtleb tehnikaga seotud erialadele.
Meriliis valib pedagoogi ja moedisaineri kutse vahel. Kuhu ta lõpuks “kaldub”, selgub siis, kui juba dokumendid kuhugi viidud. Tüdrukul on piisavalt palju huvisid, mis valiku üsna raskeks teevad.
Kertu mõtleb noorsoo- või kultuuritööle, majanduserialad huvitavad Gerdat. Juurat ei lähe edasi õppima vähemalt esialgsetel andmetel tõenäoliselt keegi.
Abituriendid kinnitasid, et nende inglise keele õpetaja, ungarlanna Nora Raczi oli väga tugev. Selle keelega neil küll edasiõppimisel probleeme tulla ei tohiks.
Sügiseks peavad tähtsad otsused langetatud ja ellu viidud olema.
Kuhu edasi?
Martti Vaht – tehnikaga seotud erialad.
Aire Stüf — ei oska praegu öelda, millist elukutset omandama hakkab. Suunad on, kuid konkreetne eriala ja kool selguvad arvatavasti alles sügise alguses
Karoliine Laks – plaanid pole veel kindlad
Signe Koorts – geenitehnoloogia, materjaliteadus kas Tartus või Tallinnas
Gerda Käärsoo – kõik selgub täpsemalt sügisel, kaldub majandusarvestuse ja finantsjuhtimise või ettevõtluse ja ökonoomika poole, aga seegi pole päris kindel
Ott Juhkam – tootmistehnoloogia või mõni muu tehnoloogia ala, aga kas Tartus või Tallinnas, see selgub mõne aja pärast
Kertu Vahtra – noorsoo- või kultuuritöö
Marju Perova – ajakirjandus ja kommunikatsioon, inglise keel
Meriliis Rumvolt – pedagoogika või moedisain
Lõpetajate riigieksamite tulemused üllatasid
Äsja Puurmani Gümnaasiumi lõpetanud noorte klassijuhataja Kaie Kallak
Mind riigieksamite tulemused üllatasid, ikka heas mõttes. Näiteks ühiskonnaõpetuse eksami keskmine hinne oli üle 78 punkti, kirjandi eest saadi keskmiselt üle 67 punkti. Ka ülejäänud riigieksamite tulemustega võib rahule jääda. Seega – humanitaarne pool läks hästi!
Kes oli paremini puhanud, lõi paremini seoseid, suutis olla loogilisem ja tegi ka eksamid paremini.
Nüüd on kooli lõpetanud noortel rohkem võimalusi valida endale meelepärane eriala. Ma ei usu, et tuleb draama või tõsine trauma, kui nad ei saa sisse just sellele erialale, mille oma valikutes esimeseks panid. Loodan siiralt, et nad saavad aru, kui kõrgele tuleb seada latt, millest üle hüpata.
Selles klassis õppis Kertu Vahtra, kes tegi õpilaste omavalitsusest tõepoolest õpilaste oma valitsuse. Neist jääb maha toimiv ja tugev õpilasesindus, kellega kooli juhtkond ka arvestab.
Võib-olla oodati sellelt klassilt rohkem, kui nad suutsid. Ootused igatahes olid tõesti kohati üsna kõrgele kruvitud. Me märkame küll inimeste pahesid, kuid tunnistame vähe nende voorusi. Klassi tugev külg oli ühtekuuluvustunne, kuid ka isepäisus, samuti arvamuste mitmekesisus ning otsuste kujundamise pikaajalisus. Klassis oli mitu liidrit — kui üks väsis, hakkas teine tema asemele. Kui nendega kusagil käisin, siis ei olnud see ainult pelgalt organiseeritud retk, vaid sain ka ise palju uut ja huvitavat teada.
Tänavu esines ka ohhoo-efekti
Puurmani Gümnaasiumi direktor Tiina Oolo
Tänavused lõpetajad üllatasid ja mitu noort inimest pakkus ka n-ö ohhoo-efekti. Eelkõige ikka just eksamitel üle 90 punkti küündinud tulemusega. Nad olid tõesti tublid.
Mina jäin küll rahule, loodan, et nad ise ka.
Eks kindlasti tuleb sedagi ette, et kõik oma esimese valiku erialale õppima ei pääse. Sealt siis ehk ka võimalikud pettumused. Usun, et nad ei jää kurvastama, vaid valivad midagi muud, mis neid huvitab.
Nii palju kui mina tean, tahaks enamik minna edasi õppima Tartu või ka Tallinna kõrgkoolidesse, peamiselt oli juttu Tartu Ülikoolist, aga ka Eesti Maaülikoolist ja Tallinna Tehnikaülikoolist.
i
HELVE LAASIK
