Võidupüha ja jaanipäev on tihedas seoses eesti rahva vabaduspüüdega ning kultuuritraditsioonidega.
1934. aasta 16. veebruaril võttis Riigikogu vastu otsuse muuta 23. juuni, võidukas Võnnu lahingu päev, riiklikuks pühaks ja seda päeva sooviti hakata tähistama igati suurejooneliselt. Ajakirja Sõdur 1934. aasta juuninumbrist võime lugeda: “Kõlagu kaunis laul ja kostku ilusad muusikahelid rongkäikudel ja rahvaaktustel, mis korraldatakse Võidupühal. Tungigu südametesse need sõnad, mis kõneldakse neil aktustel. Kõik, kelle ülesandeks langeb Võidupüha korraldamine, teadku, et selle püha pühitsemine ainult siis täidab oma ülesande, kui see mõjutab hinge organiseerivalt, kui ta kutsub hetkekski esile meeleolutõusu ja osagi tunnete puhanguist, mis 15 aasta eest vallutasid neid kangelasjuhte ja sõdureid, kes olles haaratud ülevaist tundeist, äärmise ohvrimeelsusega hiilgavalt täitsid neid raskeid ülesandeid, mis meie riik ja rahvas neilt nõudsid.”
Jaanituli on vana traditsioon, suvise pööripäeva tähistamine. Koos Eesti Vabariigiga saabusid esimesed uuendused jaanipidude pidamisse. Võidupüha tähistamine jaanilaupäeval, 23. juunil, oli olulisemaid uuendusi. Võidupüha, mille korraldamise peaülesanne oli Kaitseliidul, omandas iseseisvuspüha sümboolse tähenduse.
Pärast taasiseseisvumist taastus võidupüha tähistamine. 1995. aastal alustas Harju Kaitseliidu malev sel päeval Maakaitsepäeva tähistamist. President Lennart Meri toetas igati olulise patriootilise traditsiooni taastamist. Oma kõnes Haapsalus 23. juunil 2000. aastal ütles president: ”Jaanilaupäev on meie võidupüha ja jaanituli on vanem kui Eesti riik. Tänasel kõige lühemal ööl ulatavad Koit ja Hämarik teineteisele käe. Mida see tähendab? See tähendab, et meie kõik, kogu rahvas, ulatame käe valgusele, lootusele, kindlale tulevikule, ja süütame selle märgiks oma püha tule üle kogu maa.
Nüüdsest peale, tänasest peale on Võidupäev meie Maakaitsepäev. Maakaitsepäev on ennekõike Kaitseliidu päev, kus kaitsetahet ilmutab kogu rahvas.
Möödunud aastal tõestas maakonnakeskus Jõgeva oma võimekust tähistada siin üleriigilist võidupüha. Paraad, mis Jõgeva kesklinnas läbi viidi, jättis osalejatele ja pealtvaatajatele kustumatu mulje ja mälestuse paljudeks aastateks.
Tänavuse maakondliku paraadi korraldamise au pälvis Põltsamaa linn, kus õmmeldi esimene rahvusvärvides sini-must-valge lipp, mille all eesti pojad Vabadussõjas iseseisvuse välja võitlesid.
Põltsamaa jõe kaldal asuva vabadussamba jalamilt, sini-must-valgete lippude alt lähetatakse Viljandi linnas toimuvalt vabariiklikult paraadilt saabuv võidutuli kõigisse maakonna omavalitsustesse, et õhtuhämaruses püha leegiga kodutanumal jaanilõkked süüdata, et siis üheskoos pidutseda ja mälestusi heietada.
Meie maakonnast pärit poetess Anna Haava on kirjutanud südamlikud sõnad: “Mu süda usub elu, mis selge õnnistus on.” Usume meiegi elu ja rahulikku sinitaevast isamaa kohal.
Õnnitlen teid võidupüha puhul ja soovin kaunist ning meeleolukat jaaniõhtut.
i
VIKTOR SVJATÕŠEV, maavanem
