Reede algavatel Võhma linna päevadel esilinastub kohalikus kultuurimajas film “Võhma sajand”, mille keskseks teemaks on selle paiga inimeste kodanikualgatus ja ettevõtlikus nii möödanikus kui ka tänapäeval.
Võhma Ajaloo Sõprade Seltsi algatusel valminud filmi autorile Imre Annusele pakkus eriti huvi vabatahtlikkuse ja ettevõtluse oluline roll Viljandimaa väikelinnas.
Ood kodanikutahtele
“Mõned aastad tagasi kuulasin ettekandeid Võhmas toimunud ajalookonverentsil. Mind vaimustas tõeliselt see, kuidas kodanikkond on panustanud linna üles ehitamisele ja arendamisele. 20. sajandi algul loodi Võhmas mitmeid seltse ja ühinguid, mille moodustamiseks kasutati ära ka tsaarivõimu soosivat suhtumist. Mitmed väikeettevõtjad, näiteks plekksepp Edurard Napits ja mõnedki tislerid pidasid kodupaiga ilusat väljanägemist ja hubasust sedavõrd oluliseks, et tegid sageli töid tasuta. Suuresti võibki seda filmi nimetada oodiks kodanikutahtele. Püüdsin toonitada, et ülevalt tulnud käske ja korraldusi ootama jäädes jäävad paljudki ideed tekkimata või kavatsused täide viimata. Tähelepanuväärseks teemaks on ka 20. sajandi Võhma suurima ettevõtte lihakombinaadi käekäik. Märkimist leiab, et esimene lihatööstus loodi Võhmas ühistegevusena eesmärgiga ümberkaudsetele talupidajatele oma põllumajandussaaduste turustamiseks soodsamad võimalused luua,” rääkis Annus.
Filmi tegemisel kasutas Annus vanaaegseid fotosid, millest suure osa on pildistanud Teise maailmasõja eelse Eesti nimekas Võhma fotograaf August Must. “Mitmed fotod sain ka Võhma muuseumist ja kirjamees Heiki Raudlalt, kes on koostanud raamatu Pilistvere kihelkonnast. Arhiivis leiduvaid kunagisi filmikaadreid õnnestus filmi panna vaid mõned minutid. Selleks oli 1981. aastal Eesti reklaamfilmis valminud filmilõik Võhma lihakombinaadist. Kvaliteedilt jääb see alla mõnedelegi palju varasematel aegadel tehtud fotodele. Ehk ei suhtunud kaheksakümnendate aastate filmimehed nõukogude aegse suurettevõtte jäädvustamisse just kõige suurema tõsidusega,” lisas ta.
Sajandeid kestnud maalritöö
Teleajakirjaniku ja mitmete filmide looja Imre Annuse sõnul pole film ajalooline dokument ega ka tema isiklik nägemus, vaid midagi vahepealset. “Seda võiks nimetada üldistavaks pildiks Võhma linnast. Tegelikult algabki film kaardiga, kus käsi pilti joonistab. Eks see Võhma elu olegi üks sajandeid kestnud suur maalritöö, mis keerulisematel aegadel tugevasti räsida saanud.”
Esimesena saab filmis sõna legendaarse fotograafi August Musta tütar Silvi Palmiste, kes elab majas, kus ta isal ateljee asus. Samuti on usutletud staažikat kooliõpetajat ja koduloolast ning kollektsionääri Endel Rõuku. Praegu Viljandis tegutsev kaheksakümne aasta vanune ettevõtja Karl Luht meenutab lihatööstuse süütamist vene sõjaväelaste poolt teises maailmasõjas. Luht jagab ka elutarkust. Üheks suuremaks veaks majanduses nimetab ta soovi kiiresti rikastuda. Räägivad ka küünlavabriku omanik Peter Wütrich ja Võhma Ajaloo Sõprade Seltsi üks eestvedajaid Monika Jõemaa, kes töötab Kurgja Talumuuseumi direktorina.
“Peaaegu igalt intervjueeritavalt küsisin, mida on teile õpetanud või võiks õpetada sajandi pikune periood Võhmas. Vastused on huvitavad ja väärivad väga tähelepaneliku kuulamist,” rääkis Annus, kes pärit Jõgeva vallast Laiuse kandist, elanud Tallinnas, kuid nüüd ehitanud endale koduks Karjala-tüüpi talumaja Kõo valda Venevere külla.
Külas ka sõpruslinna lauljad ja tantsijad
Peakorraldaja Võhma abilinnapea Aare Järviku sõnul peetakse laupäeval ja pühapäeval linnapäevadel ka traditsioonilist Kesk-Eesti laata.
“Rahvusvahelise projekti “Connecting Võhma and Stende” raames saavad teoks Läti päevad Võhmas, kus tantsimas ja laulmas on kuuskümmend isetegevuslast sõpruslinnast Stendest. Toimuvad ka miniolümpia lastele, võistlus Võhma Rammumees 2012, sportlik jõu-ja osavuseproov Kesk-Eesti peavallavanema valimiseks, Põltsamaa ja Võhma spordiveteranide jalgpallimatš, mille korraldab Villu Ojassalu, erinevad kontserdid, teiste hulgas esineb laupäeva hilisõhtul Ott Lepland,” ütles Järvik.
i
JAAN LUKAS
