Jõgeva kunstikooli õpilaste suvepraktika tööde näitus spordikeskuse Virtus fuajees viib vaataja jalutama mereranda. Suled silmad ja tunned, kuidas rannaliiv krudiseb talla all, lained limpsavad sääri ning soe tuul paitab põski. Veel nüüdki, hingedekuul.
Avad silmad ja näed, et meri valendab silmapiirini, seal on tuhat või veelgi enam luike. Osad tüürivad graatsiliselt, teised on nagu purjekad. Luiged on sukeldunud nii, et ainult sabatutt on püsti, meenutades kauguses seilavaid purjekaid. Augusti keskel veetsid 15 Jõgeva kunstikooli õpilast ja vilistlast koos õpetajatega kolm loomingulist päeva Tallinna huvikeskuse „Kullo“ Karepa noortelaagris keset männimetsa, mereranda ja luiki.
Looduse ilu piltidesse
Nähtud looduse ilu jäädvustasid õpilased oma töödesse. Esimesel päeval valmisid tööd akvarellitehnikas, teisel pastellidega ning viimaks guaššvärvidega. Iga päev sündisid tööd, millest kõik õhtustel ülevaatustel osa said. Päevateemad olid küll kindlad, kuid samas anti noortele kunstnikele loominguline vabadus, nad said ise aega planeerida ning valida oma rütmi, et loomisest mõnu tunda.
Näituselt leiab mereranda, kõrkjaid, kive, liiva, päikeseloojangut ning palju luiki. Merevaadete vahelt torkab silma männimets ning kiik. 13aastane Johannes Ojasaar valis loodusmotiivi otsimisel hoopis vastupidise suuna. Kui kaasõpilased läksid randa, siis tema jalutas metsas ning leidis ühe puu küljest kiige. „Kiikusin ja siis maalisin,“ sõnas poiss. Ta proovis, kuidas maalimiseks valitud kaader ka päriselus töötab. Johannese salakiik tekitas õhtusel ülevaatusel nii õpilaste kui ka õpetajate seas elevust. See oli nii ootamatu leid. Johannese salakohaks see siiski ei jäänud. Pildi järgi asusid teisedki laagrilised kiigeotsingutele ning Johannese sõnul leidsid paljud selle lõpuks ka üles.
11aastane Moonika Kuslap oli kõige noorem laagriline. See oli tema esimene kunstikooli suvepraktika. Tüdruk tunnistas, et alguses tundusid liiv, meri ja männimets igavad, ent kolmandal päeval oli ta looduse ilust nii võlutud, et ei tahtnud äragi minna. „Mulle meeldis rannas jalutada ja istuda suure kivi peal ning kuulata, kuidas lained vastu kivi löövad,“ sõnas ta. Laagris saab erilise loomingulise kogemuse. „Loodus on elus ja päris, seda ei saa tabada fotodelt,“ kirjeldas Moonika suvepraktikal maalimise võlu. Tüdruk tõi välja, et tavaliselt on kunstikooli tunnis kindel ülesanne, aga laagris sai ise mõelda ja vaadata ning enda jaoks sobiva koha välja valida. „Oskan nüüd loodust nautida ja teise pilguga vaadata,“ tunnistas ta. Rannaäärne „klassiruum“ oli piisavalt suur, et igaüks endale mõnusa paiga leiaks. „Sai üksinda istuda ja tööle keskenduda või koos sõbrannaga vaadet nautida, maalida ja juttu rääkida,“ rääkis Moonika.
Laagrid on alati oodatud
13aastane Ketlin Alamets peab laagris sõprade, mängude ja kunstiga veedetud aega hinnaliseks. Tüdruku sõnul rikastab praktika looduses kunstikoolis õpitut. „Mulle meeldib, et saab õues joonistada ja vabas looduses sõpradega olla,“ lausus ta. Ketlin on ka varem kunstikooli suvepraktikatel käinud. Eelmisel aastal oli ta Mokko talus. „Seal oli palju koduloomi. Karepal oli seevastu meri ja luiged ning väga ilus loodus,“ võrdles ta rahulolevalt, sest on saanud suvelaagrites teha palju erinevaid töid.
Jõgeva kunstikooli direktor Kaia Lukats kinnitas, et lapsed armastavad ja ootavad laagreid. Õpetaja Elita Järvela teadis rääkida, et kui laps on maalinud hetke loodusest, mäletab ta seda terve elu. Tööd vaadates meenuvad talle ikka need tunded, värvid ning lõhnad. Õpetaja Piret Järv tõi välja, et laagri ühed emotsionaalsemad hetked olid õhtused tööde ülevaatused. Õpilaste tööd pakkusid ootamatuid ja toredaid üllatusi. Lapsed said rääkida oma päevasest loomingust ning õpetajad anda tagasisidet ja nõu. Näitusetöödele jätkus direktoril ainult kiidusõnu.
Jõgeva kunstikooli õpilaste suvepraktika tööde näitus jääb Jõgeva spordihoone Virtus fuajees avatuks 18. novembrini.
MARGE TASUR
