Siidisabad olid kõrge kastani ladvas. Päikseta päev oli värvid võtnud, võra ja linnud tundusid ühtlaselt hallid, aga toredad kuklatutid olid hästi näha. Niisuguse moodsa soenguga. Tea, miks neile oli tähtis hea ülevaate saamine? Nende mahedakõlaline flöödilik viristamine sobis tahenenud novembripäeva. Aega, kus looduse tungid on rahunenud. Võib-olla arutasid siidisabad omavahel laululiselt, et miks minu pihlakad ja arooniad nii tühjad on? Kui me isegi oleksime leidnud ühise keele, poleks ma neile osanud vastata. Arooniad jätsin osaliselt lindudele, nagu on kombeks, pihlakad kohe kõik, aga kes nii kiiresti ja salaja nad pintslisse pistis — endalegi mõistatus! Juba ammu on need puud igavalt marjatud, aga on olnud aegu, kus “pidulauda” jätkus poole talveni. Isegi olen siis puult mõne külmast võetud pihlakaõunakese (botaaniliselt on pihlaka vili õun!) suhu saanud, mil need on vähem kibedad.
Tegelikult olla need linnud, ka pihlakapoisiks ja kadakapüüks hüütud, väga aplad ja võivad põõsa või puu korraga täielikult tühjendada. Võib-olla pole nad siin esimest korda? Palun väga, välja pakkuda on veel kaks marjadega kadakat!
Kui aga õisi otsida, siis krüsanteemide ja rooside omad on määndunud — vihmadest ja eks esimesest lumestki. Kaunid kukeharjad on ikka kaunite õisikutega, tõsi, lehed juba kolletavad. Aga üleni traksis on kirikakrad, lehed sügavrohelised ja osa roosa-valgekirjusid õisi alles puhkemas. Mulle meenuvad kirikakardega, mida ka margareetadeks, maarjalilledeks, roosamariiadeks kutsutakse, päikeselaigulised kirikuümbruste pargid, kus nad rohtu kirjavad. Sinna nad sobivad, kohtadesse, kus murul palju ei käida. Ise sain mõne taime varakevadel naabri käest. Lapselapsed tegid suvel “oma peenart”, neid nad istutasidki. Selleks ajaks oli neid palju saanud.
Aialehes küsis keegi, kas kirikakar on ilutaim või umbrohi. Et tema murus on väga levinud, aga lapsed mängivad murul ja piinlik on õitele astuda. No tõesti. Umbrohtude seas on palju ilutaimi, mis see meie rukkilillgi muud on! Aga parem on küll, kui kirikakar peenras püsib. Kui on murusse levinud, siis tuleb lihtsalt madalamalt niita või välja rohida. Aga tema lehed, mida võib haavale plaastriks panna ja millest kevadel vitamiinisalatit teha, on talv läbi rohelised. Milline vastupidavus ja valmisolek uueks kevadeks! Pole siis ime, et kevadel õied ühed varasemad on. Kevadest on vara unistada, aga margareetade õiteilu kestab…
EHA NÕMM
