Juba kuuendat aastat peeti viljelusvõistlust, kus tavapäraselt osalemas üle kümne põllumajandusettevõtte Eestimaa erinevaist paigust. Paraku ei olnud nende hulgas meie maakonna tublimaid, kes ka oodatud on.
Viljandimaal tegutseva Saimre Viljakasvatuse OÜ endise agronoomi Aldo Korbuni sõnul oli ta viljelusvõistlusest üht-teist kuulnud ja otsustas ka ise sellest osa võtta. “Oma rapsipõld tundus päris kena olevat ja arvasin, et miks mitte osaleda. Eelnevalt olin ka teiste võistlusel osalevate ettevõtete saaginumbreid uurinud ja nii see otsus sündis,” rääkis Korbun, kes juhib nüüd hoopis Valgamaal Hummuli Agro OÜ-d.
Võistluspõllul kujunes talirapsisaagiks 4,6 tonni, ehkki kogu 170 hektaril kasvanud taliraps andis välja keskmiselt kolm tonni. Aldo Korbuni sõnul tuleb hea saagi saamiseks kõigepealt põld korralikult harida ning kinni pidada viljavaheldusest. “Minu hinnangul tasuks ka tuleval aastal ennast viljelusvõistlusele kirja panna. Kui midagi hästi välja kukub, siis on ju endal ka sellest hea meel,” arutles Korbun.
Saaremaa kivine põld annab ka hea saagi
Saaremaalt läbi tuisu Põltsamaale sõitnud Nuudi talu peremees Kaido Kirst lausus, et tema osales võistlusel nii suvirapsi kui suvinisuga. Tema sõnul soosis tänavu ilm Saaremaa põllumehi mandrimeestega võrreldes rohkem — vihmapilved olevat neid tihedamini külastanud. Suvirapsi saagikuseks kujunes Nuudi talu põldudel 3,2 tonni hektarilt. Tegelikult jäi see mullusele saagile poole tonniga hektari kohta alla. “Eelmise aasta suvirapsisaak 3,7 tonni hektarilt on seni Eesti parim, ” kinnitas Kaido Kirst.
Suvinisupõlluga plaanis Kirst üldse võistlemisest loobuda, kuid teda külastanud viljelusvõistluse kohtunik soovitas seda siiski teha. Kirst nõustus oma konkurendi Aldo Korbuni välja öeldud mõttega, et esimeseks eelduseks hea saagi saamisel on korralik põlluharimine. “Oluline on ka teatav kogemustepagas, ”lausus Kaido Kirst. “Kui kolmanda komponendina ka ilmaga veab, siis võib juba tõsine saaginumber üsna tõenäoliseks osutuda.”
Kirst lausus, et tal polnud plaani kohe paremate hulka jõuda, kuid põllumajandusteadlaste ja ametivendadega kogemusi vahetades on tasapisi ka head tulemused tulnud. Viljelusvõistlustel osalejatel on kombeks vahel mõne võistleja juures kokku saada, et seal mõtteid vahetada ning ka veidi lõõgastuda. Nuudi talus peeti suvel lausa Baltic Agro korraldatud põllupäev.
Saaremaa talunik peab viljelusvõistlust vajalikuks mitte ainult võistlushasardi ja tulemuste tagaajamise pärast, vaid see annab põllumeestele võimaluse kogemusi vahetada ja aitab neil ka nähtavaks saada. Tunnustuski on Saaremaa põllumehe sõnul muidu üsna tagaplaanil olevatele põllumeestele vajalik. “Kui Saaremaa põllumees tahab mandri kolleegiga oma kivisel põllul tõsiselt rinda pista, siis peab ta mandrimehest kolmandiku jagu rohkem tööd tegema. Natuke vähem magama ka,” tõdes ta.
Võistluste peakorraldaja, Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikase hinnangul õnnestus tänavune viljelusvõistlus igati. Üllatusedki kuuluvad pea igal aastal võistluste juurde. Ameerikase sõnul oli seekordseks üllatajaks Kaido Kirst Saaremaalt, kes võitis esikoha kahe kultuuri kasvatamisel. Saaremaa Nuudi talu põldude heale saagikusele lisandus ka suurepärane tulukus. “Kui hea saak langeb kokku õnnestunud turuolukorraga, kus parasjagu põllutoodangu hinnad kõrged, siis on kõrge tulukus üsna ootuspärane,” nentis Margus Ameerikas. See oli kuue aasta jooksul peetud viljelusvõistluse parim tulukus hektari kohta, mis tänavu Nuudi talus välja rehkendati.
Põllumehed vajavad tunnustust
Ameerikase sõnul on viljelusvõistlusele meeldiv joon alla tõmmata just toiduainetetööstuses, seekord E-Piim Põltsamaa Meiereis. “Siin saavad põllumehed näha ja kuulda, kuidas ühest põllumajandussaadusest lõpptoode valmib,” ütles võistluse peakorraldaja. Küsimusele, kas tuleval aastal toimuvaks viljelusvõistluseks peab kohe pärast Põltsamaal toimunud kokkuvõtete tegemist valmistuma hakkama, lausus Margus Ameerikas, et tuleva-aastane võistlus mõnes mõttes juba käib, sest need põllumehed, kes võistlusel taliviljaga osaleda plaanivad, peavad praegu oma taliviljapõllud kriitilise pilguga üle vaatama.
Võistlema oodatakse ka Järva- ja Jõgevamaa põllumehi
Peakorraldaja sõnul on nii välja kujunenud, et iga-aastasest võistlejateseltskonnast moodustavad poole uued tegijad. Margus Ameerikas ootab võistlusele põllumehi eelkõige sellistest tuntud põllumajanduspiirkondadest nagu Järvamaa ja Jõgevamaa. Seekord nende kahe maakonna esindajaid kahjuks võistlusel ei olnud. Pikemat aega on võistlusel osalenud mitmed Tartumaa põllumehed.
Margus Ameerikas peab võistluse projektijuhina oluliseks ka põllumeeste töö ning tegevuse märkamist ja tunnustamist. “Eks põllumehel on ju ka natuke nukker üksinda põllul toimetada, kui keegi teda seal tähele ei pane. Soovib ju põllumeeski vahel, et keegi teda märkaks ja tema hästi õnnestunud töö kohta mõne tunnustava sõna lausuks,” arvas Margus Ameerikas.
Tublide põllumeeste ette astunud piimandusühistu E-Piim juht Jaanus Murakas lausus, et tipptulemusteni jõutaksegi üksteiselt õppides ning samal ajal ka vastavas valdkonnas tegutsevate teadlastega koostööd tehes. Murakase sõnul algab koostöö põllumajandussektori ja toidutööstuse vahel sõna otseses mõttes rohujuure tasandilt ehk taimekasvatusest. Tema sõnul on Eesti loomakasvatajad juba täiesti maailmatasemel, kuid taimekasvatajatel tuleb globaalses plaanis tippu jõudmiseks veel tublisti tööd teha.
i
TOOMAS REINPÕLD
