Tupits sai Eesti Viljasalves juhtunust teada praegu juba endiselt põllumajandusministrilt Tiit Tammsaarelt 18. märtsi õhtupoolikul. Siis oli selge, et Rakvere viljasalv on sisuliselt tühi.
«Mind hakati nõusse rääkima, et võtaksin Eesti Viljasalve juhtimise üle. Olin Tallinnas oma asju ajamas. Ausalt öeldes polnud ma viljasalve tööga absoluutselt kursis. Leppisime kokku, et tulen 19. märtsil Tallinna, sest siis koguneb uus nõukogu ning räägime nendest asjadest, kas saan aidata või ei,» meenutas Tupits.
Tolleks ajaks oli selgemast selgem, et viljasalve vana juhatus ja vana nõukogu ei saa enam jätkata. Et viljasalv on üsna väike ettevõte, polnud seal ka juhataja asetäitjat, kes võinuks lahkunud juhti asendada. Niisuguses olukorras ei tohtinud ettevõte ka juhita jääda.
19. märtsil tutvus Arvi Tupits olukorraga viljasalves ehk Rakveres tegelikult juhtunuga. Samal päeval andis ta uuele viljasalve nõukogule põhimõttelise nõusoleku asuda tööle ettevõtte juhina. Töölepingu tingimusi ei hakanud Tupits tol hetkel üldse täpsustama, liiga palju oli muid ülesandeid.
Endine viljasalve direktor Ago Soots töötab firmas tõenäoliselt aprilli lõpuni. «See oli ka minu soov, et mul oleks kellegi käest küsida. Paljud viljasalve dokumendid on Kaitsepolitseis, midagi kusagilt vaadata ei ole,» tõdes Tupits.
Uuele juhile pole keegi seni kaikaid kodaratesse loopinud.
Vili kadunud ka Tamsalust
Et olukord riigi viljasalves on väga keeruline, sellest sai Tupits aru alles mõne aja pärast. «Ütlen ausalt, iga päevaga läheb aina keerulisemaks,» tunnistas ta.
Probleemid ei ole ainult Rakveres. Tamsalust on kadunud üle 300 tonni riigireservi kuuluvat vilja, mis müüdi oksjonitel. Riik pole küll praeguse seisuga kahju kandnud, sest ostjad on vilja eest tasunud, kuid kaupa pole nad kätte saanud. Tõenäoliselt esitavad vilja ostnud nõude müüja ehk Eesti Viljasalve vastu.
Tamsalus olid keerulised omandisuhted. Riik lasi mullu müüa kunagi Tamsalu Terkole kuulunud kaks viljaelevaatorit osaühingule Blonkvist võileivahinna ehk 1,8 miljoni krooni eest, vaatamata sellele, et Tamsalu Veskid investeeris nende tunnustamiseks eelnevalt 1,7 miljonit krooni. Blonkvist müüs elevaatorid kohe edasi 1,9 miljoni krooni eest Tiigi Keskustele, kelle käes need praegugi on.
Elevaatorite müügi tulemusena lõhuti Tamsalus Tööstuse 15 asuv tootmiskompleks. Tamsalu Veskid jäi ilma viljaladudest. Selle tulemusena on lõppenud veskis nisujahu tootmine ning koondatud 30 inimest.
Tamsalu Veskites toimetavad inimesed tundsid, et nendega pole õiglaselt toimitud ja saatsid omakorda kirjaliku abipalve rahandusminister Taavi Veskimäele.
Kahjumis firmas maksti preemiaid
Lisaks probleemidele riigireservi teraviljaga nii Rakveres kui ka Tamsalus on sügavad probleemid ka ettevõttes Eesti Viljasalv. «On võlglasi, on lootusetuid võlgu, ettevõte oli juba mullu ja ka tänavu esimese kahe kuuga kahjumis. Ka märtsis jääb viljasalv kahjumisse ning tõenäoliselt veel mitu kuud, sest me peame tegema kulutusi eelkõige firma juriidilisele teenindamisele,» märkis viljasalve uus juht.
Kahjumist hoolimata maksti aga uudisteagentuuri BNS teatel eelmistele viljasalve juhtidele ja nõukogu liikmetele heldelt preemiaid ? veel jaanuaris sai viljasalve endine juht Ago Soots 17 000 krooni preemiat. Nõukogu liikmed said preemiat pooleteise kuni kahe kuupalga ulatuses. Nõukogu liikme töötasu oli 3700 krooni, preemiat maksti siis vastavalt 5550 – 7400 krooni. Kusjuures lisaraha maksti välja pärast jaanuaris tehtud riigi julgeolekuvaru inventuuri hoidlates, sealjuures ka Rakveres ja Tamsalus.
Kokku läks viljasalve nõukogu riigile mullu maksma 191 000 krooni.
Viljasalv tuleb reorganiseerida
Kõik viljasalve 25 töötajat (14 Hiiu elevaatoris ja 11 kontoris) nii hästi ei elanud. Kuid nad ei pea sugugi värisema oma töökoha pärast, sest uus juht ei kavatse neid vallandada. «Nad on tavalised tööinimesed,» nentis Tupits. Ta on kaugel sellest, et väita: ülejäänud töötajad ei kõlba. «Esiteks on vaja säilitada järjepidevust, teiseks on vaja analüüsida, kui palju töötajaid on vaja ja mismoodi on vaja.»
Kuid ettevõte on kahjumis ja midagi peab ette võtma, et kasumisse jõuda. On selge, et endistviisi jätkata ei saa. «Kõigepealt teeme täielikud inventuurid kõikides riigivilja hoidnud viljasalvedes. Siis tuleb hakata mõtlema ettevõtte tulevikule ? kas saneerida või reorganiseerida, leida uued kasumit tootvad väljundid. See on edasine mõtlemisaine. Samuti ka koostöö nõukogu ja omanikuga, sest paljud küsimused peab otsustama omanik.»
Tuleb otsida ideid. Kui on ideid, siis neid saaks ka ellu viia. Riigi omandis on ainult AS Eesti Viljasalv, mille omandis on Hiiu elevaator, teised elevaatorid kuuluvad äriühingutele, mis teenindavad põllumehi.
Riigiettevõttes äri tegemine on tõsine küsimus, mis on päevakorral olnud juba aastaid. Praegu on paraku Eesti Viljasalv samasugune äriettevõte nagu iga teinegi, ainult et tal käivad kaasas teatud omaniku seatud piirangud.
Viljasalv Tallinnast välja
On räägitud võimalusest, et AS Eesti Viljasalve ülesanded võtab üle AS Werol Tehased. See võiks olla üks võimalustest. «Jutt on konkreetselt riigireservi ehk julgeolekuvaru hoidmisest, mitte viljasalve kogu tegevusest. Lisaks julgeolekuvaru hoidmisele tegeleb AS Eesti Viljasalv vilja, maisi, söödalisandite jne impordi, kokkuostu ja turustamisega.
Üks võimalikke arengustsenaariume on, et viljasalv kolib Tallinnast üldse välja. «See on üpris tõenäoline arengustsenaarium. Viljasalv teenindab eelkõige põllumehi, Tallinna ümbruses on jäänud alles vähe põllumajandust, meie põhiklientuur asub kaugemal. Ainus viljasalve omanduses olev elevaator Tallinnas Hiiul on väga halvas asukohas. Ees on Kopli jaam, mis on tõsiselt ummistunud. Ka on problemaatiline vilja Kopli sadamasse toimetamine raudteed mööda.» Põllumehed ei pääse suurte autodega Hiiule, sest väga paljud ümberkaudsed tänavad on raskeveokitele suletud.
Eesti Viljasalv kolib Jõgevale?
Mis puudutab Jõgeva Viljahoidlat, siis oleks see Eesti Viljasalvele hea asupaik. Ühe versioonina on enne Tupitsa tulekut arutatud, et Jõgeva Viljahoidla pankrotivara ostab Eesti Viljasalv. Kesk-Eesti, raudtee ? midagi paremat ei oska tahtagi. «See ei ole utoopiline mõte,» tunnistab Arvi Tupits. Jõgeva on põllumeestele hea paik.
Ta arutleb nii: Kui täna tuleks Eesti Viljasalv Tallinnast välja viia, siis on küsimus ainult selles, kuhu saaks osta sobiva opereerimiskeskuse nagu näiteks on Jõgeval viljahoidla pankrotivara või Rakveres samuti tõenäoline tulevane pankrotivara.
Ainult Eesti Viljasalve kontori Tallinnast välja kolimine ei anna mingit erilist efekti. Kontorihoone on praegu Tallinnas Eesti Viljasalve oma, renti selle eest ei maksta. Hiiu elevaatoriga aga tuleks küll midagi ette võtta, sest seal pole võimalik viljaga normaalselt toimetada.
«Jõgeva Viljahoidla on igati atraktiivne koht, aga 10 miljonit on lihtsalt natuke kõrge hind, sest viljahoidlasse tuleb veel väga palju investeerida. Kaks normaalses korras objekti viljahoidlas on kontorihoone ja kaalumaja. Kõik ülejäänu on korda tegemata. Raudteekaal on küll olemas, kuid raudtee laadimissõlm on puudu. Viljahoidla pankrotivara ostmine tähendab koha ostmist koos kaalu ja kontoriga, ülejäänut tuleb hakata looma. Osa ladusid on muidugi paremas korras, osad aga üsna armetus seisus,» arutles Tupits.
Võib juhtuda, et Jõgeva Viljahoidla võlausaldajate üldkoosolekul tuleb veel üks kord pankrotivara hinda langetada, aga sellest saab täpsemalt rääkida alles mai keskel.
Ka Jõgeva külje all Painkülas tegutsev AS Werol Tehased on samuti huvitatud, et Jõgeva Viljahoidla saaks olema temale usaldusväärne koostööpartner. Heast partnerist on huvitatud ka Jõgeva PTL.
Läbi pankroti lähevad viljahoidlad ilmselt suuromanike kätte, kellest tõepoolest saavadki usaldusväärsed partnerid nagu näiteks Tartus, Viljandis.
Jõgeva Viljahoidla pankrot ei tulnud Tupitsale ootamatuna. Ta teadis, et ka teistel viljasalvedel oli probleeme. Probleemid Rakvere viljasalvega algasid tema teada tegelikult juba käesoleva aasta algul. «Kumu oli üleval juba veebruaris, aga mina ei mõelnud siis ju Eesti Viljasalve peale, ma ei teadnudki, kellel kui palju midagi seal hoiul on. Keegi ei uskunud, et need probleemid nii suured on.»
«Läbi Kesko teadsin, mis Jõgeval toimus. Seda suurem oli minu üllatus, kui ma avastasin nüüd Eesti Viljasalve ja Jõgeva Viljahoidla väga omapärased suhted. Jõgeva Viljahoidlale andis Eesti Viljasalv veel 2003. aastal 3 miljonit krooni laenu, sellepärast on nüüd ka nõue nii suur ja seda tuleb AS Eesti Viljasalvel kaitsta kohtus,» nentis Tupits.
Riigiviljaga äritseti juba ammu
Tõenäoliselt algas riigivilja vargus juba ammu. Tavaline oli hangeldamine nii, et odavalt ostetud vili müüdi kallilt maha ja siis osteti uus odav vili asemele. Suuremad kogused riigivilja läksid näiteks Rakverest «vasakule» ilmselt alates sellest, kui viljasalve juhtkonda said Semjonovid ja Karakaid. Siis ei vaevutud enam vilja tagasi panema, pumbati ühest punkrist teise, ehitati vahelagesid ja lollitati muul viisil. Millal midagi toimus, selgitab uurimine.
Praegu on Rakvere viljasalv sisuliselt pankrotis.
Tänaseks on riigi julgeolekuvaru inventuurid lõppenud ja võib öelda, et ASis Rakvere Viljasalv on puudu ligemale 14 000 tonni vilja ning ASis Tamsalu Veskid on puudu üle 300 tonni toidunisu. Teistes hoiukohtades on vili alles. Edasi tuleb inventuur ettevõtte muu vara väljaselgitamiseks, see puudutab ka kõiki firma toiminguid, tehinguid. Esimene suurem ülesanne on nõuete kaitsmine pankrotipesades nii Jõgeval kui tõenäoliselt ka Rakveres.
Jõgeva Viljahoidla vastu esitab Eesti Viljasalv nõude kohtusse, sest võlausaldajate üldkoosolek 5,6 miljoni kroonist nõuet ei tunnistanud.
Arvi Tupits teab täna, et Eesti Viljasalv tuleb saneerida. Ta ei võtnud viljasalve juhi ametikohta vastu kui ajutist. Kas ta jääb Tallinna ja toob Tartust ära ka oma pere, pole veel selge. Praegu sõidab ta seoses inventuuridega mööda Eestit ringi. Tallinnas viibib ta seetõttu üsna vähe. Vastuse annavad lähimad kolm-neli kuud, kui saavad selgeks viljasalve ülesanded.
«Meil on läinud nii, et on asju, mida riik hoiab kiivalt enda käes, kuigi ta tegelikult ei peaks seda tegema. Samas müüakse ettevõtted, näiteks Eesti Raudtee, mis oleks võinud riigiettevõtteks jääda. Mul on hea meel, et Eesti Energia jäi erastamata, sest eraomanduses energiafirma ei annaks meile praegu küll midagi juurde.»
Kas riigiettevõte võib äri ajada. Millises ulatuses, on Eesti ühiskonnas seni selgeks rääkimata. Loosung, et riik on halb peremees, tegelikkuses alati ei toimi, sest riik võib olla ka hea peremees. Näiteid pole vaja kaugelt otsida, osa riigifirmasid tuleb hästi toime.
Kesko tootejuhi kohalt lahkus Tupits tänavu 1. märtsist. Tema firmal Asat on Keskoga leping ning osaühing osutab Keskole teenuseid.
Põhiliselt rapsi külviseemneid müüval ning Saksa firma Saaten-Unioni rapsi ja teraviljasorte esindaval osaühingul Asat on tänavu läinud hästi, ettevõtte käive on oluliselt kasvanud.
Asat on asutatud juba 1992. aastal ja 1996. aastal muudetud osaühinguks. Asatile peab Tupits palkama nüüd tegevjuhi, sest kaht ettevõtet ta juhtida ei suuda. «Lihtne on oma firma juurest ära tulla, kuid palju keerulisem on leida asjalikku tegevjuhti,» märkis ta.
Perevaras on Tupits aktsionär 2000. aastast. AS Perevara ostis Jõgeva Riigimajandi varad erastamisagentuurilt ja sai kaasa 2,7 miljonit maksuvõlgu. Kõik kaasa saadud maksuvõlad ja viivised on makstud. Loomulikult on see kaasa toonud palju probleeme ja vahel ka raskusi jooksvate maksude maksmisel.
Arvi Tupits on Rahvaliidu eelkäija Eestimaa Maarahva Erakonna asutajaliige 1995. aastast.
HELVE LAASIK
