Viljasaagid erinevad paikkonniti tugevasti

 

Jõgevamaa põldudelt koristatud saagid on paikkonniti erinevad, kuid kõige suuremas koguses on senini õnnestunud koristada otra ja rapsi. Praktika näitab, et kui seeme kvaliteetne ja külvikord õigesti valitud, võib vaatamata kehvadele ilmaoludele võrdlemisi korraliku saagi saada.

Torma põllumajandusosaühingu taimekasvatusjuht Koidula Liis nimetas tänavust aastat odraaastaks. “Külvasime varast, keskvalmivat ja hilist otra ja kokku õnnestus seda koristada 5,2 tonni hektarilt. Kasvatasime nelja odrasorti ja praegu on teoksil  ŽAnniŽ  kuivatamine. Saime selle koristatud enne vihma, koristusniiskus on 20 protsenti,” rääkis ta.

“Meil on odra keskmiseks põllusaagiks viis tonni,” ütles Vaiatu Agri juhataja Andrus Paloots ja lisas, et tänu õigel ajal tulnud vihmale ja piisavale päikesele, õnnestus tänavu tõesti korralik odrasaak saada.

Jõgeva vallas Palupera külas tegutseva füüsilisest isikust ettevõtja Vallo Allingu isa Jaan Allingu sõnul koristati otra üle nelja tonni hektarilt. “Varane oder oli meil maas esimest korda ja seda 40 hektaril,” lausus ta.

“Puurmani põllumajandusühistus kasvatati otra 440 hektaril ja keskmiseks saagiks saadi 5, 5 tonni hektarilt punkrikaalus. Enamiku odrast kasutame loomasöödaks ja osa läheb ka müügiks. Kui eelmisel aastal olid Eestis haruldaselt head teraviljahinnad, siis praegu on need maailmaturuhindadest tingituna mõneti langenud,” rääkis tegevjuht Arvi Kink.

Põltsamaa vallas Mällikveres koristati otra hektari kohta 3,6 tonni, mida juhataja Meelis Kaljuste keskmiseks saagiks nimetas.

 

Paeste maade põuakartlikkus

Aktsiaseltsi Pajusi ABF juhataja Lembit Paali sõnul on selle kandi paesed maad suuresti põuakartlikud. “Varase odra saagiga ei saa just kiidelda. Mõneti parema saagi andis hiline oder. Rekordsaake tänavu Pajusi kandis tõenäoliselt ei tule, kuid saagikus sõltub suuresti ka seemnete kvaliteedist ning sellest, missugune põld külvamiseks valiti. Näiteks talirapsi ja -rüpsi külvasime põllule, kus varem kasvas põldhein, ning õlikultuuride saagi saime üsna korraliku,” ütles ta.

Mällikvere põllumajandusühistus koristati talirapsi neli tonni hektarilt, mille kohta juhataja Meelis Kaljuste märkis, et tegemist on väga hea saagiga. “Meie saime talirapsi hektari kohta 3,5 tonni ringis,” teatas Torma põllumajandusosaühingu taimekasvatusjuht Koidula Liis. Osaühingu Vaiatu Agri rapsisaagiks ütles  juhataja Andrus Paloots viis tonni hektarilt kuivkaalus. Nii Liis kui ka Paloots märkisid, et tavalisest paar nädalat kauem põllul püsinud lume tõttu hävines nendes paikades märkimisväärselt taliteravili.

 

Järg suvinisu käes

Järgmisena hakatakse paljudel Jõgevamaa põldudel koristama suvinisu. Täpset koristusaja algust on aga keeruline prognoosida. Praegu on sadanud, kuid kui järgmisel nädalal kuiva peab,  võivad kombainid peagi põllule minna.

“Meie hakkame suvinisu koristama paari nädala pärast. Saagikust ei oska aga praegu prognoosida. Lähemal ajal kavatseme aga hakata koristama talinisu, mida kasvatame seemneviljaks,” teatas Vaiatu Agri juhataja Andrus Paloots.

Pajusi ABFi juhataja Lembit Paali kinnitusel võib tänavu saada piisavalt suure maisisaagi. “Mais valmib õigel ajal ja nii on ka loota, et tera täielikult küpseks saab,” lisas põllumajandusettevõtja. 

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus