22. – 25. juulil toimub Viljandi lossimägedes ja südalinnas XVIII pärimusmuusika festival, mille teema on “Seest tuleb üks tants!”
“Tants on sõnatu suhtlusvorm, põhjus kokku saada, muutuda lähedaseks, armuda. Nii on ka sigivusmaagia alati olnud tantsu üks levinumaid eesmärke. Tants on eluringi hooratas, aga ka päritolu rõhutaja ja meie-tunde esilekutsuja. Seda kõike muidugi siis, kui tantsurütmid ning -sammud on pärimuslikud,” rääkis Viljandi Pärimusmuusika Festivali pressipealik Rannar Raba.
XVIII Viljandi Pärimusmuusika Festival tahab luua olukordi, kus Eesti eri paikade tantsutraditsioon võiks areneda ning tänapäevastuda läbi improvisatsiooni, seda mõistagi traditsiooni piires.
Avatakse tantsuteater
Tänavused esinejad on Raba kinnitusel valitud eeskätt selle järgi, kuidas nende looming just tantsuteemaga kokku kõlab.
“Ma ei tahaks öelda, kes on kõige parem, olemegi üritanud siia saada kõige paremaid ja see pole mitte moepärast öeldud. Tahtjaid on olnud rohkem, kui mahub, me oleme valinud teema järgi, et millised esinejad on valmis pakkuma tantsulisemat muusikat,” rääkis Raba, lisades, et tänavu propageeritakse nii pärimustantsu, uute lahenduste pakkumist kui pärimustantsu ja kaasaegse tantsu segamist.
“Need esinejad, kelle puhul võime kindlad olla, et inimesed ei maldagi neid niisama kuulata, vaid hakkavad kaasa tantsima, on olnud esimesed järjekorras valitud,” kinnitas pressipealik.
Uus kontserdipaik on tänavu spordihoone vanas osas avatav Tantsuteater, kus saab kolmel päeval näha lavastust “Tantsumasin”, mis on Pärimusmuusika Keskuse enda lavastus ja mille autor on Silver Sepp. Tantsuteatris annavad kaks etendust ka hispaanlased ehk ansambel “Puerto Flamenco”, samuti esinevad seal pärimusliku tantsuetendusega norrakad.
““Frikar“ on tähelepanu pälvinud kui Aleksander Rõbaki taustatantsijad, kuid tegemist on tantsijatega, kes on tõeliselt osavad oma keha valitsemises ja kes ka enne Rõbakiga ühinemist pikka aega nii Norras kui väljaspool kuulsust on kogunud,” tutvustas Raba. </span>
Tipptegijad on kohal
Jaani kiriku ette vallikraavi põhja rajatakse tantsupõrand, kus peetakse tantsude õpitubasid, aga ka teisi tantsulisi ettevõtmisi.
Pressipealik juhtis tähelepanu ka maailmamuusikat viljelevale Ale Möller Bandile Rootsist, mis ühendab rootsi, senegali, kreeka, mehhiko ja kanada muusikuid, kes harjutavad Rootsis ja esinevad mitmel pool.
“Maailmamuusika segab pärimuslikke elemente tänapäevaste rütmidega, segatakse erinevate paikade tantse, aga segamine eeldab pärimust,” selgitas Raba.
Maailma tipptegijatest on Viljandisse festivalile tulemas soomlased, lätlased, portugallased, austerlased, venelased ja hispaanlased. Nii on Otava yo nimeline punt pärit Peterburist, Alpin Ramblaz aga toob kohale tükikese Austriat. Loomulikult on kohal eestlaste raskekahurvägi alates Zetodest ja Virrest kuni Kihnu Poiste, Svjata vatra ja Vägilasteni.
Kontserte on Raba kinnitusel festivali neljal päeval põhiprogrammis laias laastus 70, neile lisandub sadakond esinemist rohelisel laval. Kontserdipaikades suuri muutusi võrreldes eelmiste aastatega pole, vaid kultuurimaja hoovi ei saa tänavu kasutada ja selle asemele on leitud uus välilava koht, milleks on muuseumi hoov. Etnodiskod ja hilisõhtused kontserdid on tänavu aga paigutatud lennukitehasesse. Festival jõuab ka järveranda, kus astub üles purjevarjuteater. Ennekõike on Viljandi folk aga ikka lossimägede üritus.
i
JAANIKA KRESSA
