Põhiseaduse 20. aastapäeva puhul peeti Eestimaa koolides üle saja põhiseaduseteemalise koolitunni, kus koolmeistri rolli astusid sel puhul kõrged riigiametnikud ja juristid, kes igapäevaselt põhiseadusega tihemini kokku puutuvad ning omi praktilisi teadmisi edasi soovivad anda. Nii seisis Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilaste ees sama kooli vilistlane.
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Heli Aiaotsa sõnul pole paremat kandidaati kui nende oma kooli vilistlane riigikohtu esimees Märt Rask. Rask lõpetas Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 1969. aastal.
Riigikohtu esimees tõdes õpilaste ette astudes, et eks me kõik oleme kinni oma juurtes ning seetõttu on tal alati väga hea meel Põltsamaale tulla. Rask lausus, et meie riigi põhiseadusest ja selle tähendusest räägitakse enamasti ikka juubeliaastatel. Siis peetakse meeles neid inimesi, kes kunagi riigi taastamise ja põhiseaduse loomise juures olid.
Eesti oli sihikindlam
Külalise hinnangul oli Eesti oma iseseisvuse taastamisel sihikindlam kui teised endised Nõukogude Liidu vabariigid.
“Võib-olla oli õigete otsuste taga, mis tollal langetati, ka meie pikem kogemus eelmise iseseisva Eesti Vabariigi näol. Olgugi, et pärast Venemaa kollapsit tekkisid iseseisvad riigid ka Valgevenes, Gruusias, Ukrainas, Armeenias. Kuid juba 1922. aastal moodustati Nõukogude Liit, kuhu võeti ka need riigid. Seetõttu jäi nende iseseisvusperiood liiga lühikeseks.”
Märt Rask märkis, et nii lühike iseseisvusperiood ei andnud nendele riikidele ja rahvastele piisavat kogemust oma riigi asjade korraldamiseks. Eesti eelmine kahekümne aasta pikkune iseseisvusperiood oli vundamendiks hilisemale Eesti taasiseseisvumisele.
Õigusriigi vundamendiks võimude lahusus
Just nende esimese Eesti Vabariigi ajast kaasa saadud mälestuste pagasi toel oli võimalus Eestis iseseisvus taastada, mis tähendas, et polnud tarvis luua uut Eesti riiki. Siit kerkis tollaste Eesti riigi taasloojate ette küsimus sellest, kas luua taasiseseisvunud riigile täiesti uus põhiseadus või kehtestada 1938. aastal jõustunud põhiseadus.
Raski sõnul erineb praegune põhiseadus oma olemuselt 1938. aastal kehtinud Põhiseadusest selle poolest, et varasem fikseeris väga tugevalt presidendi võimu. Eesti kehtiva põhiseaduse preambulas viidatakse sellele, et käesolev põhiseadus on vastu võetud 1938. aastal kehtima hakanud põhiseaduse paragrahv ühe alusel. Samas ei läinud Eesti sujuvalt üle 1938. aastal kehtinud põhiseadusele nüüdisaegse õiguskorra tähenduses.
Riigikohtu esimehe sõnul otsustasid Läti poliitikud vana põhiseaduse kasuks ja tegid sellega vea. Põhiseadust tuleb vaadata ajaga kaasnevas kontekstis, mida ei saa öelda Lätis vastu võetud kunagise põhiseaduse kohta. Seetõttu on sinna hiljem tehtud kaheksa parandust. Viimase paranduse näol sai Läti põhiseadus oma põhiõiguste bloki alles kaks-kolm aastat tagasi. Enam kui kuuskümmend aastat tagasi,1950. aastal võeti Roomas vastu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon, mis on erakordselt oluline dokument kogu maailma jaoks ja praegu propageeritakse kõikidel kontinentidel selles konventsioonis sisalduvaid põhitõdesid. See konventsioon on olnud aluseks Eesti Vabariigi põhiseaduse teise peatüki koostamisele.
Riik teenib inimest
Märt Raski sõnul tasub kõigil, kes tahavad põhiseadust põhjalikumalt uurida või lugeda, lähtuda teadmisest, et põhiseaduse teine peatükk on konstitutsiooni tuumaks. “Põhiseaduse teine peatükk lähtub sellest, et mitte inimene ei teeni riiki, vaid riik teenib inimest. Samas põhiseadus ei takista kasutamast teisi õigusi, kui need on kooskõlas põhiseadusega. Konstitutsiooni kontekstis on võimalik tuletada teisi põhiõigusi, mille täitmise peab tagama riik. Kõigi õiguste realiseerimine, sealhulgas kohtus, algab põhiseaduse teisest peatükist,” selgitas riigikohtu esimees.
Üks meetod inimeste põhiõiguste tagamiseks on hea haldussüsteem. “See tähendad riigi teenust silmas pidades olukorda, kus teie ei ole ametniku jaoks, vaid ametnik on teie jaoks,” toonitas riigikohtu esimees. Märt Raski sõnul ei leiagi põhiseadusest kõiki neid põhimõtteid, vaid põhiseadus tugineb teatud eetikanormide kogumile. Põhiseadus omab lisaks õiguslikule funktsioonile kultuurilist ja ajaloolist konteksti. Seetõttu tuleb põhiseadust pidada ka rahvuslik-kultuuriliseks dokumendiks.”
Märt Rask selgitas noortele lihtsas keeles ära, miks on ühel demokraatlikul riigil vaja kohut. “Kohus on vajalik põhiõiguste kaitsmiseks. Ajakirjanduses sageli mainitavate õigusnormide vastu patustanud inimeste karistamine on ainult üks väike lõik kogu õiguse mõistmisest. Meil on elegantselt lihtne kolmeastmeline kohtusüsteem ning kõik kohtuasjad algavad esimesest kohtuastmest. Meil pole olemas erilisi kuriteoliike, mis antakse arutada kõrgemale kohtuastmele. Kohtusüsteem peab olema inimeste jaoks arusaadav ja lihtne,” toonitas riigikohtu esimees.
Õigusriigi vundamendiks võimude lahusus
Külalise sõnul ei ole kohtusüsteemi esmaülesanne mitte karistamine, vaid inimeste põhiõiguste kaitsmine. Õiguslikud vaidlused proovitakse esmalt lahendada kokkuleppe teel. Kusagil jõuab kätte hetk, kus enam kokkuleppe abil vaidlust lahendada pole võimalik. Selline hetk tekib siis, kui kellegi õigusi on rikutud karistuslikus mõttes. Saamaks teada, kas inimesel on õigus või mitte, tulebki pöörduda kohtu poole. “Selleks on tarvis vormistada oma tahteavaldus. Tahteavalduse realiseerimiseks on olemas erinevad kohtulikud menetlusviisid. Kui inimene pole rahul ametniku tegevusega, võib ta pöörduda abi saamiseks kohtu poole. Kui kodanik hakkab vaidlema avaliku võimuga, on tegemist halduskohtu menetlusega. Sellise menetluse kaudu kaitstakse kodanikku riigi võimaliku omavoli eest.
Enamik kohtuasju lahendataksegi halduskohtu menetluse teel. Ühtegi riiki ei saa pidada demokraatlikuks kui selle riigi kodanikul puudub õigus pöörduda riigi või riiki teeniva ametniku vastu kohtusse Halduskohtu menetlust võib nimetada väikeseks inimõiguste kohtuks Eestis. Samas peab demokraatlikus riigis olemas olema ka instants, millel on õigus tunnistada seadusi põhiseadusega vastuolus olevaks. Seda on tarvis siis kui mingi seadus rikub põhilisi inimõigusi ja põhivabadusi. Eestis ainulaadsena Euroopas kasutatakse selleks kõrgeimat kohtuastet, mis on ühendatud konstitutsioonikohtu rolliga. Ehk teisisõnu on riigikohus ühtlasi ka põhiseaduskohus,” lausus Riigikohtu esimees.
Märt Rask palus õpilastel defineerida õigusriigi mõiste.. Ammendavat vastest saamata palus ta noortel meeles pidada, et õigusriigi vundamendiks on võimude lahusus. “Laiemas mõttes tähendab võimude lahusus seda, et kõik on võrdselt allutatud seadustele,” lausus Märt Rask.
Esmaspäeval viibis Oskar Lutsu Palamuse gümnaasiumis Mihkel Oviir.
i
TOOMAS REINPÕLD
