Tänasest Jõgeva maavanemast Viktor Svjatõševist oleks peaaegu saanud ajaloolane. Samas on aga ka tegevus nii riigi-, omavalitsus- kui ka erasektoris pakkunud talle võimalusi töötada ajalooliselt põnevatel aegadel. Peagi kuuekümne aastaseks saav mees on kujundanud mitmeid ameteid pidades nii Jõgevamaa lähiminevikku kui ka nüüdisaega.
Ajalugu oli põlisele jõgevalasele Viktor Svjatõševile koolis lemmikaine. Ta luges teemakohast kirjandust, osales edukalt aineolümpiaadidel. “Otsustasin Tartu ülikooli ajalugu õppima minna, suunamiskirigi oli koolist olemas. Koolis polnud aga teatud ajavahemikul võõrkeeleõpetajat, mistõttu kartsin, et selles valdkonnas ei õnnestu sisseastumiseksamit piisavalt heale hindele sooritada. Ajalooosakonda oli toona konkurss märkimisväärselt suur,” rääkis ta.
Arvestades olukorda, otsustas noor mees hoopis pragmaatilisema ja asisema valdkonna kasuks.
“Lõpetasin Tallinna Polütehnilise Instituudi geodeesiakursused. Seitsme aastaga sai Jõgevamaa risti ja põiki nii jalgsi läbi kõnnitud kui sõidetud. Toona tegin esimesed tähelepanekud ka erinevate piirkondade kordumatust omapärast, elulaadist ja traditsioonidest.
Olen tänaseni veendunud, et erinevused on Jõgevamaa rikastajaks. Maavanemana soovin külalistele ikka meie maakonna ainulaadseid paiku tutvustada. Nii on saanud traditsiooniks kutsuda oma kolleegid- maavanemad Peipsi järvele talvisele kalapüügile. Kord ei olnud maakonnajuhtidel mingit tahtmist sealt ära tulla. Imekaunis loodus oli nad oma lummusse haaranud,” meenutas ta.
Tõi Eestimaa jõuluvana Jõgevale
Originaalseid ideid otsiv Viktor Svjatõšev on ammutanud inspiratsiooni ka ilmastikust. Töötades ligi seitse aastat Jõgeva linnapeana, haaras ta kinni faktist, et Jõgeval on mõõdetud Eesti külmarekord.“Nii sai otsustatud, et Jõgeva linna kultuurikeskuses asub elama jõuluvana Jõgevajõul, ja algatatud traditsioon kuulutada Jõgeval välja jõulurahu kogu Eestimaale, mida teeb EELK peapiiskop. Mõlemad mõtted said teoks koostöös Jõgeva kauaaegse kultuurijuhi Airi Rütteriga. Arvan, et külmades ilmades on paljugi positiivset, pideva töö ja jõupingutuste korral võimaldab see paikkonna mainet atraktiivsemaks muuta,” usub ta.
Avaliku sektori töötaja sai Viktor Svjatõševist suuresti sotsialismiaja ja plaanimajanduse kirjutamata tavadest tingituna. “Olin noor perepea, kahe lapse isa. Pere vajas avaramat ja nüüdisaegsemat korterit, mida aga paraku aastaid saada ei õnnestunud. Elamispindu eraldas siis riik, korter lubati aga tingimusel, et asun tööle rajooni täitevkomitee ehitusosakonna juhatajana. Mahukat koormust ja vastutust nõudev töö polnud sugugi kerge, mitmed kogenud inimesed olid pakkumisest loobunud. Mina andsin nõusoleku. Rajoonijuhid pidasid sõna: sain korteri viiekorruselisse majja.”
Svjatõševi sõnul oli ehitusosakond rajooni täitevkomitees isemajandav projektipõhine üksus, mille tegevusaladeks oli ehituslik järelevalve, materjalide hankimine ja muudegi vastava alaga seotud probleemide lahendamine.
“Ehitus- ja kommunaaltemaatikat kureerisin ka täitevkomitee aseesimehena ja hiljem abimaavanemana. Teadmisi, oskusi ja kogemusi tööks andis TPI kaugõppes omandatud kõrgharidus ehituse ökonoomika ja organiseerimise erialal.”
Viktor Svjatõševi sõnul on tal olnud hea meel olla kaasarääkijaks ja organiseerijaks mitme Jõgevamaale olulise hoone ehitamisel. “Kaheksakümnendatest aastatest meenuvad ametlikult sõjas haavata saanute raviks ehitatud Jõgeva haigla ja spordihoone Virtus ehitamine ja Põltsamaa lossi esimese etapi restaureerimine, mida tegi Poola firma Budimex.”
Jõgeva linnapeana kulutasime koos toonase abilinnapea ja praeguse linnapea Aare Olgoga rohkesti ajurakke selle nimel, et maakonnakeskusse kerkiks nüüdisaegne bussijaam. “Esimesest tööperioodist maavanemana pean üheks ülevamaks hetkeks seda, kui lõime käed justiitsminister Rein Langi ja siseminister Marko Pomerantsiga, mille tulemusena otsustati Jõgevale ehitada nüüdisaegne kohtu- ja politseimaja. Sellest hoonest ilmajäämine tähendanuks mitmete korrakaitse ja õigusabiga seotud töökohtade kadumist meie maakonnakeskuses.”
Kaitseliidu Jõgeva maleva pealiku abi Viktor Svjatõšev peab väga oluliseks, et Puurmani valda Kirnale riigikaitsealaseks õppeks ja enesetäienduseks rajatav tänapäevane keskus lõpuni välja ehitatakse. “Mul on ka kaitseliitlase vormirõivas, mida pidulikel sündmustel uhkusega kannan,” märkis ta.
Jõgeva linnapeana tuli Svjatõševil olla kohapealseks vastutajaks 2009. aasta suvel maakonnakeskuses peetud võidupüha paraadi ladusa toimumise eest.
“Mulle helistati ja küsiti kas Jõgeva on valmis võidupüha paraadi läbi viima. Nõu ei tohtinud pidada kellegagi. Põhjalikult kaalunud, otsustasin hommikul jaatava vastuse anda.
Hiljem oli riigikaitsetegelastelt hea kuulda, et Jõgeva on olnud üks paremaid võidupüha paraadi toimumiskohti läbi aegade,” tunnistas ta.
Kui mootorikütust nappis
Praegu mõjub paljude rahakotile raskelt mootorikütuse aktsiisi tõus. Veerand sajandit tagasi, Eesti taasiseseisvumise algusaastail olid aga mured hoopis teistsugused. “Bensiin oli defitsiit ja abimaavanemana tuli mul koordineerida selle varumist Jõgevamaale. Lahendust aitasid leida toonased koostööpartnerid Narvast eesotsas linnapea Vladimir Mižuiga,” põikas maavanem korraks tagasi lähimöödanikku.
Viktor Svjatõšev ütles, et koolipõlves ta noorteseltskondades eestvedajaks ei olnud. “Pigem olin kaasamineja. Võitlejahinge, korrektsust ja täpsust kasvatas minus aga malega tegelemine. Males toob eksimus kohe kaotuse. Üks väärikamaid kaotusi oli minu jaoks kooliajal simultaanil Paul Keresega. Mängud toimusid Tallinnas pioneeride palees.”
Üht eredamat malevõitu meenutas mees aga nii. “Minskis peeti Eesti, Läti, Leedu ja Valgevene maleturniiri. Minu mängu tulemusest sõltus, kas Eesti turniiri võidab. Kogu Eesti seltskond ümbritses minu malelauda. Algul oli seis paljutõotav, siis mängisin selle aga maha.
Pärast kukkus aga valgevenelastest vastasel kell sajandik enne mind ja kohtunik fikseeris mulle võidu. See tähendas esikohta ka Eesti koondisele.”
Kui Viktor Svjatõšev ja Aare Olgo koos Jõgeva linna juhtisid, sündis neil ühine idee ehitada linna tänavamale väljak.
Uisapäisa tegutsemine vastukarva
Pärast tööd maavalitsuses tegutses Svjatõšev tootmisjuhina Painküla tärklisetehases, hilisemas firmas Pepsico. Seal oli ta tegev ka esimeste kartulikrõpsude valmimisel Eestis. Koos abikaasa ja teiste pereliikmetega rajas ta elektritööde ja kaubandusega tegeleva firma KSK Jõgeva, mis viiesaja ettevõtte hulgas Gaselli auhinna pälvis. “Hea meel on tõdeda, et KSKst tuule tiibadesse saanud mehed rajasid ettevõtte Autsec, mis tänaseni edukalt tegutseb,” ütles ta.
Maavanemana käivitas Viktor Svjatõšev idee korraldada omavalitsuste ja ettevõtjate rahvusvahelisi kontaktseminare, kus osalejaid paljudest Jõgevamaa sõpruspiirkondadest ka välisriikidest.
Puhkepäevadel näeb Viktor Svjatõševi sageli tervisejooksu tegemas, jalgrattaga sõitmas, sobivate talveilmade korral Adaveres või Peipsi järvel uisutamas. Koju sisustas ta endale jõusaali.
“Tervist hakkasin põhjalikult väärtustama pärast seda, kui kolmekümne viie aastaselt väga tõsise terviserikke üle elasin. Doktor Kalle Piiskoppeli sõnul pääsesin üle noatera kõige halvemast. Püüan kõike teha pühendumisega. Ülepeakaela tegemised mulle ei meeldi. Uutesse ja originaalsetesse ideedesse nakatun aga kergesti. Jõgevamaa ilu ja valu lasen endast läbi erilise emotsionaalsusega,” rääkis Svjatõšev oma elu tähtsamatest põhimõtetest.
Viktor Svjatõševi elukäik
*Sündis 20. veebruaril 1956 Jõgeval
*Õppis Jõgeva keskkoolis (1974), Tallinna tehnikaülikooli geodeesiakursusel,Tallinna tehnikaülikool ehituse ökonoomika ja organiseerimise erialal, saades aastal 1989 majandusinseneri kvalifikatsiooni
Töökohad
*1975-1982 insener- geodeet rajooniarhitekti tootmisgrupis
*1982-1987 ehitusosakonna juhataja Jõgeva rajooni täitevkomitees
*1987-1992 abimaavanem Jõgeva maavalitsuses
*1992-1993 tootmisdirektor Painküla tärklisetehases
*1993-1999 juhataja osaühingus KSK
*1999-2002 Jõgeva abilinnapea
*2002-2005 Jõgeva linnapea
*2005 november kuni 2009 Jõgeva linnapea
*Alates 2009 kuni tänaseni Jõgeva maavannem
*Hobid: tervisesport, male, lugemine
*Abielus, kahe lapse isa, viie lapselapse vanaisa
Ajaloohuviline mees
Ajalooõpetaja Eino Veskise kinnitusel oli Viktor Svjatõšev koolis väga suure ajaloohuviga õpilane. “Hea vene keele oskuse tõttu usaldati Jõgeva keskkoolis tema organiseerida rahvaste sõpruse festivalid, kus osales noori mitmetest liiduvabariikidest.
Praegu kohtume Viktoriga paljudel sündmustel, sageli ka juhuslikult tänaval. Surume teineteisel tugevasti kätt ja ajame pikemalt või lühemalt juttu, kuidas parajasti aega ja võimalust. Soovin Viktor Svjatõševile tugevat tervist ja energiat, et ta saaks veel palju aastaid Jõgevamaa hüvanguks töötada.”
JAAN LUKAS
