Tänavu tähistas oma 25 aasta juubelit Põltsamaal tegutsev õmblusettevõte Vikan Estonia. Sellest firmast ei ole just väga sageli räägitud, kuid samas on sellega tutvunud mitmed Põltsamaad külastanud ministrid ja riigikogulased.
Vikan Estonia tegevjuht Erki Visnapuu ja personalispetsialist Anne Luik rääkisid, et ettevõte registreeriti küll juba 1992. aastal, aga tegevust alustati 1993. aasta juunis. Tookord alustati 12 inimesega, kellest pooled on veel tänagi samas kohas tööl. Praegu on Vikan Estonias 34 töötajat.
Alustati T-särkide õmblemisega, millele lisandusid aiatoolide padjad ja kardinad. Tasapisi lisandusid tootmisse põrandamopid. Alguses tegeles moppide õmblemisega ainult kaks inimest, kuid peagi hakkas aiatoolide, patjade ja kardinate valmistamine tagaplaanile jääma ning moppide tootmine järjest kasvas. Moppide valmistamist alustati Rootsi firma Cartel tellimusel 2001. aastal. Aastal 2006 müüdi ettevõte Taani firmale Vikan AS. Taanlased ostsid ära Carteli, lisaks veel mõned Rootsis tegutsenud õmblusettevõtted, mille tulemusena koondus moppide tegemine Põltsamaale. Väikeses koguses toodetakse ka mopikotte, vöötaskuid puhastusvahendite jaoks ja moppide müügimehele mõeldud kohvreid. Tagasihoidlikus mahus tehakse tellimustööna hobusetekke, sadulapatju jmt. „Kogu meie toodangust 99 protsenti moodustavad koristusvahendid, millest omakorda 98 protsenti läheb Taani,“ rääkis Erki Visnapuu. Taanist jõuavad Põltsamaal valmistatud mopid väga erinevatesse riikidesse üle maailma. Kaks protsenti toodetest turustatakse Eestis tegutsevatele koostööpartneritele.
Aasia osakaal kasvab
Anne Luik ja Erki Visnapuu tõdesid, et tegelikult oleks ettevõte suuteline veidi ka suuremamahulisi tellimusi täitma, kuid sõltutakse oma emafirma müügitegevusest ja seetõttu ei saa toodangumahtusid ise muuta. Taanlastega on aru peetud selle üle, et leida juurde lisatööd juhuks, kui moppide tellimusi napib. Materjal ostetakse välisriikides tegutsevatelt hankijatelt, enamasti Saksamaalt ja Prantsusmaalt, kuid kasvamas on Aasiast ostetava materjali osakaal. Visnapuu sõnul on Aasiast ostetav soodsama hinnaga, kuid sama kvaliteediga.
Anne Luik lausus, et tegelikult on toodangumahud võrreldes kümmekonna aasta taguse ajaga langenud ja seetõttu on ka inimesi praegu vähem tööl, kui oli tippajal. „Kõige suuremas koguses moppe valmistasime eelmise kümnendi keskel. Nüüd liigub nende tootmine taas tõusujoonel. Praegu teeme aastas ca 700 000 moppi. Igal nädalal saadetakse toodangut nii Rootsi kui Taani ning igale koristusvahendile antakse 500 pesukorra garantii.”
Anne Luik ütles, et Vikan Estonias tegutseb väga püsiv kaader ja seal töötavad professionaalid., ainult viiel inimesel on staaži alla kümne aasta. Personalispetsialisti sõnul ei ole töö üldse lihtne, sest moppide õmblemisel kehtivad nõudmised on sageli karmimad kui riiete puhul.
„Kui keegi töötajatest on ära läinud, siis vaid elukohavahetuse või pensioniikka jõudmise tõttu. Kui töötajaid on tarvis juurde võtta olnud, siis on need enamasti leitud firma töötajate tuttavate seast. Kõige kaugemalt on Vikan Estoniasse tööle käidud Laiuselt. Vahepeal olid kitsamad ajad ja seetõttu tuli kaadri hulgas valikuid teha. Üldiselt elavad ettevõtte töötajad Põltsamaa linnas või sellest kuni paarikümne kilomeetri kaugusel,” rääkis Luik.
Väljaõppele umbes aasta
Luik kinnitas, et aastaga omandab inimene neil oskused ja vilumuse. „Enamasti on töötajatel varasem kogemus õmblejana, kuid siit leiab näiteks ka endise koka. See töö peab inimesele meeldima, teisiti temast õmblejat ei saa. Tänapäeva õmblusmasinate juures on hästi oluline jalgade töö ja seetõttu tuleb selles ametis kasuks juhilubade olemasolu,“ rääkis Anne Luik.
„Igale mopile tehakse väga põhjalik kvaliteedikontroll,“ rõhutas Erki Visnapuu. Tegevjuht lisas, et töötajaid hoiab paigal ka hooliv suhtumine neisse. Pakutakse tasuta lõunat, ette on nähtud regulaarsed puhkepausid, samuti tehakse tootmisvõimlemist.
Igal aastal korraldatakse kaks suuremat väljasõitu. Tänavu käidi Taanis suvepäevadel. Eestis on külastatud mitmeid saari ja muid huvitavamaid kohti. Töötajatele on loodud võimalus ise oma tööaega valida ja maja hoitakse lahti hommikul kuuest õhtul kaheksani. Enamik töötajaid alustab hommikul kell kuus, et õhtupoolikul rohkem vaba aega jääks. Tööruumid on avarad ja konditsioneeridega varustatud. Sellel aastal langes kuumale juulikuule kollektiivpuhkus. Suvisele nelja nädala pikkusele puhkusele lisandub nädalane talvepuhkus.
„Me saame omavahel päris hästi hakkama. Meil siin ei ole päris ülemuse ja alluva suhteid,“ lausus Anne Luik. „Kui meil on näiteks laomees välja läinud ja siin on kauba laadimisel abi vaja, võin ka mina seda teha,“ tõi Erki Visnapuu näite.
TOOMAS REINPÕLD
