Eesti Panga statistika kohaselt on Eesti inimeste hoiused pankades kasvanud viimase viie aastaga umbes kaks ja pool korda. Kasv on olnud suur, kuid siiski aeglasem, kui majanduseasjatundjad soovitaksid.
Uurisime võimalike hoiustajate käest põhjusi, miks nad on seni säästmisest loobunud. Säästmisest teatakse üllatavalt vähe. Vastustest joonistus selgelt välja viis üldlevinud teesi, mis paraku paljuski tõele ei vasta.
1. Minu säästud on nii väikesed, et nende investeerimine on mõttetu.
Nagu iga suurema ettevõtmise, nii ka säästmise puhul tuleb kuskilt otsast alustada, sest vaid unistades oma unistusi teoks ei tee. Oluline on hoida ootused realistlikud ja võimalused kainelt läbi kalkuleerida. Säästmisega ei saa rikkaks, kuid säästud annavad turvatunde. Säästmine on suurema osa inimeste jaoks suhtumise ja enesedistsipliini küsimus.
Statistikaameti andmetel ulatus möödunud aasta viimases kvartalis Jõgevamaal keskmine palk 10 268 kroonini, olles viimase aastaga kasvanud 23 protsenti. Need numbrid pole ülemäära suured, kuid praktika näitab, et järjest rohkem peresid suudab siiski soovi korral oma igakuisest sissetulekust veidi kõrvale panna.
2. Säästmine ei tasu ära, sest inflatsioon sööb säästud
Veebruarikuu inflatsioon oli võrreldes eelmise aasta sama ajaga 11,3 protsenti, jaanuaris ulatus sama näitaja 11 protsendini. Need on väga suured numbrid. Tasub aga meeles pidada, et kiire inflatsioon ei kesta igavesti. Viimaste majanduseprognooside kohaselt on tänavu Eestis oodata keskmiselt 7,6-protsendilist tarbijahinnaindeksi kasvu, tuleva aasta inflatsiooniks oodatakse aga juba 4,0 protsenti.
Kõik märgid näitavad, et käesoleva aasta esimesed kuud saavadki olema Eesti lähiaastate ajaloos inflatsiooni kõrgpunkt. Osaliselt on see riigi teadliku valiku tulemus – otsustati ju mitmed inflatsiooni kergitavad paratamatud hinnatõusud selle aasta jaanuaris ühekorraga ellu viia, et hiljem inflatsiooni ohjata. Kui siia kõrvale tuua näiteks tähtajalise hoiuse intressid, siis võib näha, et üsna pea muutub säästmine inflatsioonist tulusamaks.
Ratsionaalne lahendus pole ju ka oma säästud täna ära tarbida, sest samamoodi kui inflatsioon vähendab raha ostujõudu, väheneb ostetud auto, teleri või pesumasina väärtus. Säästetud rahasumma on aga ka aasta pärast reaalselt olemas.
3. Sääste investeerides võin kaotada kogu oma raha.
See on osaliselt tõsi, sest kindlasti tuleks enne investeerimist sellega kaasnevaid riske hoolikalt kaaluda. Esimesena tuleks uurida, kas raha vastu võttev firma on ikka usaldusväärne. Kui panka paigutatud tähtajaliste hoiuste puhul on riiklikult tagatud kuni 313 000 krooni piires raha säilimine, siis muude ettevõtete ja rahapaigutuste puhul selline garantii puudub.
Teiseks tuleb mõelda, kui suurt riski ollakse valmis võtma ehk kas investeerida väärtpaberitesse või jääda tähtajalise hoiuse juurde. Väärtpaberitesse investeerimisel tuleks arvestada, et teatud perioodi jooksul võib nende väärtus ka langeda. Näiteks on alates eelmisest sügisest oma raha väärtpaberitesse paigutanud investorid tublisti kaotanud, samal ajal on tähtajalised hoiused aga turvaliselt kasvanud.
Konservatiivsemate väärtpaberiportfellide keskmine aastane tootlus jääb suurusjärku 6-8 protsenti. Täna pakuvad aga Eesti pangad juba ka tähtajalist hoiust kuni 8-protsendilise aastaintressiga, lisaks on hoius turvaline ja teenitud intressid tulumaksuvabad. Hoius on ka lihtne, selge ja igaühe jaoks läbipaistev.
4. Täna on juba hilja säästmisega alustada.
Ilmselt oleme kõik kuulnud investeerimise põhimõtet: heal ajal säästa halbade aegade tarbeks. Kuna Eesti majanduses on ülikiire kasvu pillerkaar läbi ja maad võtnud pessimistlikumad meeleolud, siis sageli arvavad ka potentsiaalsed säästjad, et on säästmisega hiljaks jäänud.
See pole kindlasti tõsi. Eesti majanduskasv on jätkuvalt tasemel, mida arenenud riikides peetakse igati korralikuks. Maailma finantsturgude ärevad ajad on küll kahandanud aktsiahindade väärtust ja aktsiainvesteeringute atraktiivsust, kuid on teisalt kergitanud hoiuste intresse.
5. Tarbimine teeb õnnelikuks, säästmine tekitab stressi.
Säästmist ei tasu ise enda jaoks ebameeldivaks mõelda. Dogma, et tarbimine on pahe ja tark inimene selle asemel hoopis säästab, tekitab paljudele mõttetuid pingeid. Inimene, kes pole veel säästmisega alustanud, tunneb end sageli otsekui teisejärgulisena. Tahan kõigile südamele panna, et ärge endale selliseid pingeid seadke. Nii tarbimine kui ka säästmine on igati loomulikud majandussüsteemi osad.
Liigse tarbimise eest hoiatada on väga popp. Mõnede hoiatajate silmis on paheks muutunud juba ka tarbimine tervikuna. Soovitan sellesse põhimõttesse siiski kriitiliselt suhtuda. Hoiatusi liigsest tarbimisest tuleb võtta tõsiselt, kuid tarbimine tervikuna on kindlasti vajalik, sest see elavdab majandust. Meie ostud annavad tööd paljudele inimestele nii Eestis kui mujal maailmas. Tarbides on võimalik teha oma unistusi teoks. Samuti ei tekita stressi säästmine. Säästud pangakontol või hoiuses tagavad nende omanikule hoopis täiendava meelerahu.
Tähtajalised hoiused
*Tähtajaliste hoiuste võimaluste kohta leiab ülevaatliku info portaalist www.intress.ee ja pankade kodulehekülgedelt või infotelefonidelt.
*Tähtajaliste hoiuste intressid ulatuvad täna Eesti pankades kuni 8 protsendini aastas.
*Hoiuse avamine on lihtne ja turvaline, hoiuse intress aga tulumaksuvaba.
*Eesti kommertspankade tähtajalised hoiused on 313 000 krooni ulatuses läbi Tagatisfondi riiklikult tagatud.
Kaido Saar,
BIGi juhatuse liige
