Kuigi koolitoitlustus on rangemini reguleeritud kui eales varem, ringleb endiselt hulgaliselt müüte, mis vajavad ümber lükkamist.
Ei vasta juba ammu tõele hirmujutud koolitoidust, mis ei ole tervislik, ei kõlba süüa ega täida ka kõhtu. Suurt rolli mängivad selles riiklikult kehtestatud nõuded, mis reguleerivad nii toitlustamise korraldust kui ka lastele pakutava toidu energia- ja toitainesisaldust. Seda toetavad toitlustaja enda paika pandud menüüstandardid. Lisaks on nii lapsed kui nende vanemad muutunud teadlikumaks ning neilt saadud tagasiside põhjal täiustuvad ka lõunamenüüd.
Koolitoidu valmistamisel kasutatakse kastmepaksendajaid ja puljongeid
Näiteks oleme kehtestanud ettevõttesiseselt väga ranged menüüstandardid, mis välistavad igasuguste maitsetugevdajaid sisaldavate maitseainete ning erinevate puljongi-, supi- või kastmekontsentraatide kasutamise. Koolisööklas valmib supi puljong usinate kokkade poolt, kes keedavad selle puhtast lihast ja kontidest, maitseks sool, pipar, loorber ja teised naturaalsed ürdid.
Koolitoidus kasutatakse vähe naturaalseid maitseaineid
Paljud maitseainesegud võivad küll sisaldada suuremas osas soola ja maitsetugevdajaid ning vähesel määral aromaatseid ürte. Kuid ka selliste maitseainete kasutamist reguleerivad toitlustaja enda menüüstandardid. Eelistatult lisavad koolides ja lasteaedades supile aromaatsust hoopis kuivatatud või värske till ja petersell ning teised looduslikud maitseained.
Seepärast võib tugevate maitsetega harjunud lastel selliste naturaalsete maitsetega harjumine ka pisut aega võtta.
Koolitoit on säilitusaineid täis
Sööklas toidule eraldi e-aineid ei lisata. Kogu tooraine peab olema võimalikult värske, puhas ja naturaalne. Palju kõneainet tekitanud sulfiteeritud kartulid on küll Eesti koolides laialt levinud norm, kuid näiteks tänu Viljandi lapsevanemate algatatud diskussioonile on meie teenindavates koolisööklates alates 2015. aastast toidulaual vaid naturaalsed, säilitusainetest priid kartulid. Toitlustaja on veendumusel, et lapsed peavad saama võimalikult puhtaid toitusid ning lasteasutuste toitlustuses peakski püüdlema säilitusainetevabade põhikomponentidega menüüde poole.
Koolitoit valmib üksnes poolfabrikaattoodetest
Juba 2008. aastal kehtima hakanud sotsiaalministri määruse kohaselt ei ole soovitatav koolides pakkuda viinereid, keeduvorsti ja sardelle ning nendest valmistatud kastmeid rohkem kui üks kord kuus. Poolfabrikaadist valmistatud toidule seavad piirangud ka hanketingimused, kus on pea alati täpselt ära toodud, milline võib olla sellise toidu osakaal menüüs.
Kuigi koolides ei leia lõunataldrikult päris kaelakarbonaadi või veiseliha nooblimat tükki, siis puhtast lihast kotletid, veiselihasupp, pajaroad, pikkpoiss, makaronid hakklihaga ja ahjukala on menüüs alati esindatud. Ikka naturaalsete ürtidega maitsestatult ja laste maitse-eelistusi silmas pidades.
Koolitoit ei ole kvaliteetne ega täisväärtuslik
Koolimenüü välja töötamisele kehtivad karmid reeglid ning kõik toidud on kooskõlas tervisliku koolitoidu põhimõtetega. Toiduainete valikus on esikohal kodumaised naturaalsed juur- ja köögiviljad, piimatooted ning munad. Tänu rangetele toiduohutus- ja kvaliteedistandarditele valmib tänapäeval sööklates toit, mis on tõesti maitsev ja kõrge toiteväärtusega.
TIIU ENDRIKSON, Baltic Restaurants Estonia müügi- ja turundusjuht
