Konkurentsivõimeline põllumajandus, tervislik toiduturg ja maaettevõtluse mitmekesistamine ongi lühidalt öeldes meie uued arengusihid.
Suurim panus on tänaseks pandud riigieelarve strateegia (RES) 2008-2011 koostamisele. Ja need läbirääkimised on meile kujunenud edukateks. Võrreldes eelmise valitsuse eelarvestrateegiaga, on otsetoetused suurenemas 250 mln krooni võrra 2008. aastal, mis on ühtlasi esimest korda top-up?i täismaht. Oleme suutnud kindlustada PRIA toetuste administreerimise suutlikkuse. Oluliselt paraneb toiduohutuse valdkonna järelevalve tagamine. Suureneb teadus- ja arendustegevuse rahastamine. Uut kokkuhoidu ja avalike teenuste kättesaadavuse paranemist loodame ka haldusala allasutuste võrgustiku korrastamisest.
Kurta ei tohiks ka metsamehed, kuna koalitsiooniläbirääkimistel IRLi ettepanekuna tõstatatud füüsilisest isikutest ettevõtjatele 45 000 krooni ulatuses metsatulult tulumaksuvabastuse rakendamine on tänaseks seadustatud. Seadustatud on ka asendustalunike süsteem. Keskkonnaministeeriumi tööplaanidesse oleme sisse seadnud riigi metsa- ja põllumajandusmaa poliitika korrastamise. Kuigi oleme võtnud eraldi kohustuse looduskahjukindlustuse süsteemi väljaarendamiseks, vajab see veel selgemat lahtimõtestamist. Hetkel on ministeerium tootjate jaoks välja töötanud kuus lahendust, kuidas see süsteem käivitada, sh on üheks ratsionaalseks lahenduseks üldse kahjukindlustusest loobumine.
Põllumajandusministeeriumi kõige kesksemaks tegevuseks on 20. aprillil ametlikult alustatud maaelu arengukava (MAK) 2007-2013 läbirääkimised Brüsselis ja selle alusel 31 määruse ettevalmistamine ja rakendamine Eestis. Hetkel on neist seadustatud kuus määrust ning sellel aastal peaks valmis saama veel 11 määrust. Ei saa kuidagi alahinnata ka jõupingutusi, mis tuli teha poollooduslike rohumaade toetuste osas, mis olid esile kutsunud vaidlusi juba 2004. ja 2005. aastal. Kuna valitsusliit otsustas MAKi mitte muuta, oleme valitsusliidu poliitilist tahet üritanud arvestada meetmete kujundamisel: uued hindamiskriteeriumid väärtustavad rohkem ühistegevust ja põllumajandustootjate väikekäitlust (vertikaalset integratsiooni toiduväärtusahelas), põllumajanduse ja muu maaettevõtluse mitmekesistamist. Eraldi eesmärgiks on toetuste saajate ringi laiendamine, et kasvatada konkurentsivõimeliste tootjate arvu. Lisaks MAK-ile on samasugused protsessid käimas kalandusrahastu 2007-2013 ettevalmistustööga.
Huvid Euroopa Liidus
Oleme välja töötanud ka Eesti huvide kontseptsiooni ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) 2008. aasta “tervisekontrolli? jaoks, et hinnata 2003. aasta reformi toimimist ja valmistada ette 2008.-2009. aasta vaheülevaadet, et suunata ÜPP arengut 2013+ aastatel. Meie ÜPP eesmärgid on seotud suurema turule orienteeritusega, vähema reguleeritusega, EL-i ühisturu põhimõtete säilitamisega, ühise eelarvega, paremini reguleeritud ja kontrollitud riigiabiga, taimetervist ja loomade heaolu kindlustavate nõuetega ning ohutu ja kvaliteetse toidu tagamisega. Taotleme oma poliitikaga otsetoetuste lahtisidumist endisest hinnatoetuse süsteemist ja konkurentsitingimuste võrdsustamist liikmesriikide vahel. Samuti peame vajalikuks ühisraha suunamist rohkem teadus- ja arendustegevusse.
Alates 1. juulist 2007 oleme kogu toidujärelevalve koondanud Veterinaar- ja Toiduameti pädevusse. Pisut varem võeti OÜst Areto üle alkoholiregister ning alkoholijärelevalve. Järelevalvetegevuse seisukohalt oli siiani keeruliseks küsimuseks pädevuste ja vastutuste killustatus toiduahela lõikes: järelvalvet teostasid Veterinaar- ja Toiduamet ning Taimetoodangu Inspektsioon põllumajandusministeeriumi valitsemisalas, Tervisekaitseinspektsioon sotsiaalministeeriumi valitsemisalas ja Tarbijakaitseamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. Toidujärelevalve pädevuse andmine VTA-le ka jaekaubanduse ja toitlustamise käitlemisvaldkondades vähendab kulutusi koordineerimisele ja kommunikatsioonile erinevate ametkondade vahel ning ühtlustuvad järelevalveprotseduurid, mis võimaldab kiiremini tegutseda kriisiolukordades.
MES-i uued suunad
Põllumajandusministrina kannan vastutust ka Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) tegevuse eest. 1. mail 2007 jõustusid uued riigiabireeglid. MES-i uus nõukogu kinnitab septembris MES-i uued teenused ja tooted. Nende seas on nt läbi kommertspankade laenudele antav tagatis (maksimaalselt kuni 80% 1,5 mln EUR-ist) väike ja keskmise suurusega ettevõtetele, samadel tingimustel ka tagatis ettevõtete võlakirjadele, sildfinantseerimisteenus EL-i abi saavatele mittetulundusühingutele ja likviidsuslaenud hoiu-laenuühistute süsteemile. MES-ile on täna pandud roll ka rakendada riiklikku bioenergia arengukava, hetkel on arutluse all ka ühistegevuse arengukava väljatöötamine ja rakendamine.
Teen tõsiseid jõupingutusi, et IRL-i põllumajanduspoliitika toetuks järjest enam ühelt poolt teaduslikele konkurentsivõime uuringutele, teisalt aga osalusdemokraatiale. Põllumajandussektoris tegutsevate instituutide ja katsejaamade võrgustiku korrastamisest on veel vara rääkida, samuti riiklikust nõustamisteenusest. Osalusdemokraatia tugevdamiseks oleme algatanud põllumajandussektori küsitluse, mille tulemuste alusel on kavatsus ümber kujundada sektori ühistegevuse rahastamine ja avalike ülesannete delegeerimine sotsiaalpartneritele. Oleme töösse rakendanud Eesti toidutööstuse ümarlaua, kelle kaasabiga on kavatsused koostada EL-i kogemuste baasil Eesti toiduplatvorm “Toit kogu eluks?. Sisuliselt tähendab see Eesti toidutööstuste, põllumeeste, kaubanduse, teadusasutuste ja riigi vahelist lepingut toidusektori sõlmprobleemide lahendamiseks.
Kalurite, tegevpõllumeeste, töötleva tööstuse ning kodanikuühiskonna aktiivsem kaasamine põllumajanduspoliitika kujundamiseks on IRL-i ja praeguse valitsuse poliitika nurgakivi. Loodame ka sotsiaalpartnerite heatahtlikule ja aktiivsele koostööle.
HELIR-VALDOR SEEDER,
põllumajandusminister
