Kahe viimase aasta jooksul on elavnenud maa-ameti korraldatavad enampakkumised terves Eestis, möödunud aastal teeniti maade müügiga riigile veidi üle poole miljardi krooni.
Maa-ameti kommunikatsioonijuht Andres Põld rääkis Vooremaale, et möödunud aastal sooritas maa-amet pea kaks ja pool tuhat maade enampakkumist, mille kogupindala oli veidi üle kaheksateistkümne tuhande hektari. 2009. aastal oli tehinguid mõnesaja võrra rohkem ning kogupindala küündis kahekümne viie tuhande hektarini. Kahel viimasel aastal on maa-ameti enampakkumiste arv oluliselt suurenenud. Kõikide võõrandatud maaüksuste alghindade kogusumma oli 628 miljonit krooni. Pooled mullu sooritatud võõrandamistehingud sooritati korteriomanditega ning pea pooled kinnisasjadega, kusjuures enamik maad läks oksjonitel müüki ilma hoonestuseta. Kaduvväike osa lepingutest sõlmiti hoonestusõigustega.
Enamik tehingutest sõlmitakse Harjumaal
“Kõige enam on kahe viimase aasta jooksul müüdud Saare maakonnas paiknevaid kinnistuid. Näiteks 2009. aastal müüdi seal 162 kinnistut ja 2010. aastal 800 maaüksust. Samuti on suhteliselt palju võõrandatud Harju maakonnas asuvaid kinnistuid, järgnevad Järva ning Lääne maakond. Kõige rohkem ehk 1723 juhul võõrandati maatulundusmaad, 191 üksusega järgnes elamumaa. Võõrandatud maadega tasaarvestati looduskaitseliste piirangutega maad 111,3 miljoni krooni väärtuses,” rääkis maa-ameti kommunikatsioonijuht.
Ka möödunud aasta kinnisvaraaruandest selgub, et enamik kinnisvaraga seotud tehinguid sooritatakse Tallinnas ja Harjumaal, kuid on näha kinnisvaraturu elavnemist ka Lääne-Eestis ja Saaremaal. Veel lisas maa-ameti pressiesindaja, et viimaste aastate jooksul on suurem huvi ilmnenud maatulundusmaade, eriti metsaga maaüksuste vastu, kuigi viimastel kuudel on veidi elavnenud ka huvi tiheasustuspiirkondades asuvate elamumaade vastu.
Hind kerkis mullu detsembris
Alanud aastal pole maa-amet Jõgevamaal veel ühtegi kinnistut oksjonile pannud. Siiski on sõlmitud lepinguid 15 meie maakonnas asuva kinnisasja osas, mille enampakkumine toimus 2010. aastal. “2011. aasta II-
Maa-ameti poolt riigivarana võõrandatavate kinnisasjade alghind määratakse kohaliku keskmise turuhinna alusel ning lõplik müügihind kujuneb enampakkumisel. Nii müüdavate kinnisasjade alg- kui müügihind on koos üldiste kinnisvaraturu muutustega pidevas muutumises. Mullu sooritati kõige enam tehinguid aprillis ja detsembris, kõige kõrgem oli hind samuti aasta lõpus.
“Enampakkumistel osalevad nii eraisikud kui ka ettevõtjad. Kuna viimastel aastatel on suurem huvi olnud just metsamaade vastu, siis selliste maade ostuhuvi on eelkõige metsatööstusega tegelevatel ettevõtjatel, aga ka kohalikel metsaomanikel, kellel on metsamaad sisaldavate maatulundusmaade piirinaabrina riigimaa ostmisel eelisõigus,” nentis Põld ning lisas, et maa-amet jätkab riigile mittevajalike maade võõrandamist kirjalikel ja elektroonsetel enampakkumistel samas tempos ja eelnenud aastatega sarnastes mahtudes.
i
EILI KOITLA
