Võidupüha ja maakaitsepäeva ülemaakondlik tähistamine ning presidendi poolt läkitatud võidutule vastuvõtmine koos Kaitseliidu Jõgeva Maleva paraadüksuse piduliku rivistusega toimus tänavu 23. juunil Kursis Vabadussõja ausamba juures.
Tallinnas Võidupüha paraadil Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese poolt süüdatud võidutule tõid Jõgevamaale kaitseliitlane Kaupo Kaasik ja Jõgeva Maleva Kamari rühma noorkotkas Raimo Lust.
Võidutule maakondadesse saatmise komme pärineb aastast 1936, kui president Konstantin Päts süütas võidupühaüritustel võidutuletõrviku ja mootorratturitest kaitseliitlased viisid tule laiali üle riigi igasse linna ja maakonda. Kui mullu viisid võidutule maakondadesse naiskodukaitsja ja kodutütar, siis seekord said selle au osaliseks ja Tuletooja Medali kavaleriks malevate tublimad kaitseliitlased ja noorkotkad. Kursis võttis võidutule vastu maavanem Aivar Kokk, kes süütas sellest Jõgevamaa valdade ja linnade esindajate tõrvikud, et võidutulest süttiksid jaanituled üle maakonna.
Nagu Tallinnas, nii tuli vormikandjatel ka Kursis seista rivis vihma trotsides. Kui teised pidupäevalised said vihmavarjude, keepide ja osa külalisi ka telgi katuse all varjus olla, siis sirges rivis seisnud kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad pidid vahepeal paduvihmaks muutunud sadu taluma. Vapral pidasid vastu ka esinejad: Taani Kodukaitse Arhusi puhkpilliorkester ja KL Jõgeva Maleva ja Torma valla ühisorkester ning Puurmani segakoor. “Vihma valas ka suure rongkäigu ajal Pirita teel ja muude tseremooniate ajal, nüüd saime teise suurema satsi vett kaela. Tallinnas käinud mehed said endale uue, digilaigulise vormi, kuid ega seegi jätnud ihu päris kuivaks. Palju hullem lugu oli aga noorkotkastel ja kodutütardel, kelle vormirõivas on päris õhukesest materjalist. Nüüd kuivatavad nad riideid ja seekord meie rivistusest osa ei võta. Vaatamata ilmale, on täna väga tore pidupäev ja olen sellega igati rahul. Õhtul lähen aga jaanitulele,” rääkis kaitseliitlane Aivar Tehvan pärast ürituste lõppu.
Vabadussõja ausamba jalamile asetati lilli, päevakohaste kõnedega esinesid maavanem Aivar Kokk, KL Jõgeva Maleva pealik kapten Janno Rosenberg, Puurmani vallavanem Rauno Kuus ja EELK Kursi koguduse õpetaja Sulev Sova.
Kursi valimist võidutule jagamise kohaks põhjendas maavanem koha ajaloolise tähtsusega. “Siinsamas lähedal, Puurmanis sündis vähem kui kuu aega pärast Vabadussõja algust midagi, mida võime lugeda oluliseks nurgakiviks võidus ülekaalukate vastaste üle. Venemaaga sõjajalal seismine tundus paljudele eestlastele lootusetu ja juba ette kaotatud võitlusena, pealegi tuli samal ajal vastu astuda ka Saksa vägedele. Ometi leidus mehi, kes uskusid võidu ja vabaduse võimalusse. Üks neist oli Julius Kuperjanov, kes 1918. aasta 23. detsembril, saanud loa partisanide pataljoni moodustamiseks, alustas Puurmani mõisas eesti sõjameeste salga koondamist. Kuuldused sellest ning Kuperjanovi enda innustav eeskuju tõid Puurmani kokku rohkesti ümbruskonna kaitseliitlasi. Kuperjanov avaldas ka mobilisatsioonikäsud Puurmani, Laeva ja Härjanurme vallas. 1919. aasta alguseks oli salka kogunenud ligi 300 meest, hiljem ulatus sõjameeste arv üle 1000. Punaväelased löödi tagasi Sadukülast ja Aidust, seejärel Visustist ja Koogilt. Ööl vastu 14. jaanuari aeti vaenlane välja Tabiverest ning samal päeval osaleti Tartu vabastamises,” rääkis maavanem.
Kaitseliit autasustas oma tublimaid liikmeid ja noorte juhendajaid, maavanem andis Kauni Kodu konkursi võitjatele (Jõgevamaal oli neid 50) üle peaministri annetatud rahvusvärvides mastivimpli ja tänukirja.
Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas püstitati Kursis 1926. aasta septembris. See on üks ligi 200st mälestusmärgist, mis on üle Eesti püstitatud Vabadussõjas oma elu ohverdanud sõjameeste auks. Mälestussammaste rajamise algatas Eesti Vabariigi peaminister Ants Piip 1920. aastal. Mälestuskivid ja -tahvlid ilmusid peaaegu kõigisse kihelkonnakeskustesse ja linnadesse, samuti koolidesse ning seltsimajadesse. Raha selleks koguti peamiselt annetustena.
ARDI KIVIMETS
