Septembrikuu on senini olnud üsna suve nägu, ent sügis on siiski tulemas ning varsti tuleb pliidid-ahjud kütte panna. Ka neil eramuomanikel, kes harjunud oma kodus enne kütteperioodi algust ise korstnat pühkima, tasuks tänavu mõelda kutsetunnistusega korstnapühkija tellimisele.
2010. aasta 1. septembrist jõustus Eestis teatavasti uus tuleohutuse seadus, mis sätestab, et ka üksikelamus, suvilas, aiamajas, taluhoones ja väikeehitises, kus üldjuhul võib ahju, kaminat, pliiti, korstnat ja ühenduslõõri puhastada isik, kes korstnapühkija kutsetunnistust ei oma, peab korra viie aasta jooksul selle töö siiski ära tegema kutsetunnistusega korstnapühkija. See tähendab, et tuleva aasta 1. septembril peab kõigil eramu- ja suvilaomanikel olema ette näidata kutsetunnistust omava korstnapühkija koostatud korstnapühkimise akt, mis pole vanem kui viis aastat. Sellest tähtajast tulenevalt on korstnapühkijatel ilmselt tuleval suvel käed-jalad tööd täis. Seepärast olekski mõistlikum “päris” korstnapühkija juba tänavu oma majapidamisse kutsuda.
Võõra pilk näeb vigu paremini
Päästeameti lõuna päästekeskuse tuleohutuskontrolli büroo juhtivinspektori Arvo Jõgiste sõnul on kutsetunnistusega korstnapühkijal kasulik juba sellepärast küttekoldeid, lõõre ja korstnat puhastada lasta, et nii võivad välja tulla puudused, mida omanik ise avastanud pole. Omaniku pilk on koduse küttesüsteemi olukorraga nii harjunud, et isegi auk soemüüris tundub talle täitsa talutav. Võõra pilk näeb aga vead kohe ära ja kui need õigel ajal parandatud saavad, võib mõnigi tuleõnnetus tulemata jääda.
Kutsetunnistusega korstnapühkija väljastabki pärast töö ärategemist akti küttesüsteemi tehnilise seisukorra ning ohutuse kohta. Kui ta on küttesüsteemis parandamist vajavaid vigu leidnud, vormistab ta ettepanekud nende likvideerimiseks. Akti koopia läheb ka päästeametile ja selle esindajad kontrollivad teatud aja pärast, kas korstnapühkija tuvastatud vead on kõrvaldatud.
Ka siis, kui eramu või suvila korstnat pühib kutsetunnistuseta isik, ei või ta seda teha suvalisel viisil, vaid peab juhinduma siseministri 2010. aasta 30. augusti määrusega kehtestatud nõuetest. Ühiskondlike hoonete küttesüsteeme tohib aga puhastada lasta ainult kutsetunnistusega korstnapühkijatel. Paljude ehitiste, näiteks koolide ja lasteasutuste, 50 või enama kohaga majutushoonete ning elutähtsat või kommunaalteenust pakkuvate ettevõtete valdajad peavad juba 2012. aastast alates lisaks sellele esitama tuleohutusaruande. Aruandekohuslasi on sellest isiklikult teavitatud ja üldiselt peetakse sellest nõudest hästi kinni.
“Piraate” jälgitakse
Tänavu 1. juulil möödus viis aastat päevast, millest alates pidi igasse Eestimaa elamisse olema paigaldatud suitsuandur. Ehkki praegu nendest nii palju enam ei räägita kui viis aastat tagasi, käivad päästeameti esindajad endiselt nende olemasolu ja töökorras olekut kontrollimas.
“Mõni korteri- või majaomanik on suitsuanduril patarei välja võtnud, viidates sellele, et andur on niisama lärmama hakanud. Niisama ei hakka see tegelikult häält tegema kunagi, vaid ainult siis, kui toas suitsu tõmmatakse või küttekolle suitsu sisse ajab. Kui aga suitsuandurist patarei välja võtta, pole andurist tulekahju korral enam mingit abi,” ütles Arvo Jõgiste.
Tema sõnul on Jõgevamaa kutsetunnistusega korstnapühkijate ridadesse uusi tegijaid lisandunud. Osa neist on aktiivsed aasta ringi, osa teevad korstnapühkija tööd hooajati. Kes tahab kontrollida, kas mees, kellelt ta korstnapühkimisteenuse tellib, on ikka päris korstnapühkija, võib ette võtta sihtasutuse Kutsekoda kodulehel oleva registri: seal on kõigi kehtiva kutsetunnistusega korstnapühkijate nimed ära toodud.
Kahjuks liigub õigete korstnapühkijate kõrval ringi ka kutsetunnistuseta “piraate”, kes pakuvad teenust ja võtavad töö eest raha, aga ei väljastata ühtegi dokumenti korstna pühkimise kohta ega anna ka garantiid, et töö on tehtud nõuetekohaselt. Sedasorti mehed, kellel taskus kutsetunnistuse asemel tavaliselt vaid esmase koolituse läbimise tunnistus, võiksid teadmiseks võtta, et nende tegevust jälgivad teraselt nii päästeamet, maksu- ja tolliamet kui ka korstnapühkijate kutsekoda.
Parim reklaam korstnapühkijale on tegelikult tema hästi tehtud töö. Jõgevamaa üks enam nõutud korstnapühkijaid Ivar Feiman kuulub Eesti Korstnapühkijate Kotta ning on nüüdseks omandanud ka meisterkorstnapühkija kvalifikatsiooni. See tähendab, et tal on õigus anda küttekollete kohta eksperthinnang. Seda küsitakse näiteks siis, kui keegi tahab oma maja või korterit müüa.
Ivar Feiman on endale soetanud terve autotäie korstnapühkija varustust. Tänu teleskoopharjadele ja fiiberlattidele saab ta korstna nii puhtaks pühkida, et pole katusele ronida vajagi. Põlemisjäägid eemaldab ta aga küttesüsteemist tööstusliku tolmuimejaga. Nii ei lenda tahm tuba mööda laiali ja perenaisel jääb koristamise vaev ära. Korstnapühkija kutsetunnistus on ka Ivari pojal Raunol ning sageli käiaksegi tööd tegemas kahe mehega.
Tasuks kutsuda juba mais
“Inimesed ikka juba muretsevad kutsetunnistusega korstnapühkija koostatud akti olemasolu pärast,” ütles Ivar Feiman. “Nii mõnigi kindlustusfirma on aga juba ammu nõudnud, et kindlustusvõtjast korteri- või eramuomanik laseks korstnat pühkida vastava kutsetunnistusega inimesel, sest kehvasti puhastatud küttesüsteem on suur ohuallikas.”
Feiman on korstnaid pühkides leidnud neist mõndagi. Kellusid ja vanu korstnapühkija pomme ning korra isegi paki tuliuusi katusekruvisid. Katuseeehitaja oli need korstnasse pillanud ega viitsinud neid sealt enam välja võtta. Ka siis, kui katust vahetades vana korstnaotsa lammutatakse ja uut laotakse, kiputakse kive ja segu korstnasse pudeneda laskma. Kui pliit ja ahi pärast enam ei tõmba, kutsutakse korstnapühkija, kes peab tropi üles otsima ja kõrvaldama. Ivar Feiman on mõnigi kord katusetööd teostanud firmaga kontakti võtnud ja neile selgeks teinud, et nad peavad kliendile korstna kividest puhastamise maksumuse hüvitama. Ja on hüvitatud ka.
Kliendi juurde minnes ei tea korstnapühkija tavaliselt kunagi, kui palju tal seal aega läheb, sest see sõltub sellest, milline küttesüsteem ees ootab ja millises seisukorras see on. Hiljuti tuli Ivar Feimanil puhastada näiteks korstnajalga, mis oli kolme meetri ulatuses tahma ja pigi täis. Sellist troppi ei saa muul viisil ära, kui tuleb korstnajalga iga meetri peale auk teha, ning kui tahm ja pigi eemaldatud, see jälle sulgeda.
Kui väiksemad parandustööd saab kutsetunnistusega korstnapühkija ise ära teha, siis keerulisemate jaoks tuleb kutsuda pottsepp. Ja nagu seadus juba 2012. aastast nõuab, tohib tahkekütusel töötava ahju, kamina, pliidi või muu kütteseadme ning korstna ja ühenduslõõri ehitada või paigaldada ainult vastava kutsetunnistusega pottsepp. Aga sellise meistri töö maksab päris palju. Pliiditruubi ehitamine näiteks umbes tuhat eurot.
“Nii et inimlikust seisukohast saan ma aru küll, et inimestel ei pruugi oma küttesüsteemide korrastamiseks raha jätkuda, aga samas ei saa ju ka oma elu ja vara ohtu seada,” ütles Ivar Feiman.
Tema sõnul tasuks korstnapühkija koju kutsuda tegelikult juba mais, kui kütteperiood lõpeb, siis on rohkem lootust, et ametimees saab kohale tulla kiiresti ja kliendile sobival ajal.
i
RIINA MÄGI
