Õiguskantsleri puhkehetk pärast jaanipäeva lõppes ootamatu tõdemusega, et keegi on vahepeal käibemaksu kergitanud. Kiirelt andis ta hinnangu, mille kohaselt juulis jõustunud käibemaksutõus on ebapiisava etteteatamisaja tõttu põhiseadusega vastuolus.
Õige, aga tõepoolest pole mõtet pärast kaklust rusikatega vehkida. Nüüdseks on tekkinud olukord, kus vigade parandamisega ei saavutata eesmärki, pigem külvatakse segadust veelgi juurde.
Ka seaduse menetlemise ajal saab ja praeguses kiirete otsuste olukorras lausa tuleb põhiseaduse riivele tähelepanu juhtida. Seda on õiguskantsler varem teiste eelnõude korral vahel ka teinud. Rahvaliit juhtis juba koalitsioonikõnelustel tähelepanu asjaolule, et käibemaksu tõstmisel jäetakse ettevõtjatele liiga lühike aeg, aga mis siin ikka tagantjärele targutada. Kaks tarka valitsuses tegid otsuse ja nüüd, kui seadus on jõustunud, on võimalike eksimuste tunnistamine ning parandamine tunduvalt keerulisem.
On mõistetav, et kriisi ajal ei tohi otsustega venitada, kuid õigusaktid peavad olema reaalselt täidetavad ja vastu võetud demokraatlikule riigile kohaselt. Meil on väike riik ja siin saab ilma sihtgruppidest tankiga üle sõitmata asju kokku leppida.
Kuigi koalitsiooni esindajad püüavad väita, et seaduse tagasipööramine tekitab veel suurema segaduse – aga sellega tuleb nõustuda –, peab Riigikogu tekkinud olukorrale lahenduse leidma. Me elame õigusriigis ning Riigikogul on kohustus austada põhiseadust. Erakorralisel istungil tuleb tekkinud probleemile lahendus leida. Ei saa ega tohi vaadata juhtunule läbi sõrmede ning seejuures väita, et läks küll viltu, kuid enam pole midagi teha.
Selle juhtumi juures ei ole hinnangute ja emotsioonidega midagi teha, siin tuleb asjale läheneda õiguslikust aspektist ning sellest lähtuvalt leida parim lahendus. Erakorraline istung annab ka avalikkusele selge signaali, et Riigikogu austab põhiseadust, mitte vaid endale kasulikke sätteid sellest.
Viimast vaid juhul, kui parlament suudab põhiseadust austades üksmeelse otsuse leida. Raske majandusseis ei muuda õigusriiki iseenesest olematuks ja sellest lähtudes on valitsus viinud riigi väga keerulisse olukorda.
Suhteliselt selgelt on olemas põhiseaduse riive argumendid ning nüüd tuleb käituda vastavalt sellele. On selge, et seaduse tagasipööramine ei anna esialgset olukorda tagasi, vaid külvab veelgi segadust ja tekitab juurde kulutusi.
Kuid erakorralisel istungil on saadikutel võimalus leida üksmeel ja lahendus, kuidas töötada välja maksukohustuslastele võimalik kahjude hüvitamise mehhanism, mis aitaks vältida hilisemaid, riigile veel kulukamaid kohtuvaidlusi.
Teine variant, et õiguskantsler läheb edasi mööda kohtuteed, on kindlasti lõpptulemusena veelgi kulukam ning annab nii kohalikele ettevõtjatele kui ka välismaailmale väga paha maitsega signaali Eesti majanduskeskkonna stabiilsuse kontekstis.
iii
KAJAR LEMBER, Rahvaliit
