Kui kitsamas mõttes nimetatakse Via Hanseaticaks maanteed, mis võimaldab turismi- ja tavaliiklust Ida- ja Lõuna-Eesti, Kesk-Läti ja Edela-Leedu vahel, siis laiemas mõttes on tegemist Euroopa Liidu kirdeosa ülejäänud kontinendiga ühendava transpordikoridoriga, veelgi terviklikum kontekst haarab ka teeäärsete piirkondade kultuuriväärtused.
Üldjoontes ühtib teekond kunagise keiserliku maanteega omaaegse tähtsaima hansalinna Lübecki ja Vene Impeeriumi pealinna Sankt-Peterburgi vahel.
Via Hanseatica maantee Balti riikides ulatub 688 kilomeetrini Panemunest (Leedu) Narvani. Turismiliiklus mõjutab kaht Leedu maakonda, kaheksat Läti rajooni/linna ning nelja Eesti maakonda: Valga, Tartu, Jõgeva ja Ida-Viru. Jõgevamaa idaosa läbib trass 40 kilomeetri ulatuses.
Palju andmeid
Tänapäeval kujutab kogu see piirkond endast heade eeldustega turismiarenguvööndit. Kultuuriliselt, ajalooliselt ning looduslike vaatamisväärsuste poolest rikkad piirkonnad arenevad. Suuremat tulu nähakse aga arengu kiirendamises ning eeskätt just ühtlustamises, majanduslikus ja kultuurialases integratsioonis.
Baltimaade vahelise koostöö ? nii avaliku kui erasektori partnerluse ? ning ettevõtluskeskkonna tõhustamiseks on käimas Interreg III B projekt ?Baltimaade turismivõrgustiku väljatöötamine Via Hanseatica arenguvööndis? (VHB).
Arendusprojekti seni kõige olulisemaks väljundiks oli kolme baasuuringu (situatsioonianalüüsi, ajaloolis-kultuuriline uuringu ning turu-uuringu) läbiviimine.
Situatsioonianalüüsi käigus püüti turisti silmade läbi hinnata piirkonna kõiki turismindusega seotud väärtusi. Täpsustati turismiarendust puudutavad eeliseid ja võimalusi.
Esialgu registreeriti kolmes Balti riigis kokku 1324 kohta (517 Eestist, 494 Lätist ja 313 Leedust), mille juures hinnati nende olulisust ajaloolises, kultuurilises ja looduslikus mõttes, ligipääsetavust, pakutavaid kogemusi ning paiga esteetikat.
VHB ?ametlike? turismiobjektide nimekirja pääses 721 objekti. Sealhulgas on üle 60 muuseumi, 60 ajaloolist kirikut, poolsada mõisat, veidi vähem memoriaale ja kalmistuid, matkaradu ning kindlusi ja varemeid.
Jõgevamaalt võeti nimekirja 50 objekti, ülejäänud kolme Eesti maakonnaga võrreldes kõige vähem. Enim objekte paikneb Tartumaal, tervelt viiendik kõigist Baltimail asuvatest. Turismimagnetina tähtsustub tulevikus kindlasti Peipsi-äärsete vene vanausuliste teema.
Situatsioonianalüüsi koostaja Pierre Blime rõhutab töö käigus kogutud andmete suurt hulka, tema sõnul on uurimus pretsedendiks kogu Põhja-Euroopas.
- Vähe ööbijaid
Välisturistidest käis Eesti Via Hanseatica vööndis 2004. aastal kõige rohkem soomlasi, sakslasi, rootslasi ja venelasi. Potentsiaalsete külastajate hulgas nähakse tulevikus ka palju USA kodanikke, samuti inglasi, prantslasi, taanlasi, norralasi ning poolakaid.
Vene kodanikele tähendab pan-Balti turism suhteliselt keerulist asjaajamist, sest igasse Balti riiki sisenemiseks vajavad nad eraldi viisat.
Malle ja Silvi Salupere koostatud ajaloolis-kultuurilises uuringus joonistusid välja Via Hanseatica paikkondade sarnasused ajaloolistes sündmustes ja majandusajaloos, samuti mütoloogias ja folklooris.
Kogenud turu-uuringute ja äristrateegia spetsialisti Oliver Loode käe alla valminud Via Hanseatica turu-uuringust selgub, et sel vööndil on Baltimaade turismis praegu perifeerne roll: ainult kuus protsenti kolmes riigis ööbivatest välisturistidest puhkab end uueks päevaks välja Via Hanseatica piirkonnas. Eesti puhul ulatub see protsent kaheksani.
Kõige vähem ööbib välismaalasi meie maakonnas. 2004. aastal registreeriti siin vaid 1987 ööbimist (24 protsenti rohkem kui 2003. aastal, ent 14 protsenti vähem kui 2002. aastal). Välisturistide struktuur vastab üldjoontes Eesti keskmisele, kõrgem on sakslaste osakaal.
Võrdluseks: Tartumaa majutusettevõtetes registreeriti tunamullu 2786 välismaalaste ööbimist, Tartu linnas ligemale 100 000, Otepää vallas 32 651 ja mujal Valgamaal 4668, Narvas 10 228 ning Ida-Virumaal 57 890.
Jõgevamaa külastajatele pakkusid enim huvi Peipsi rannik (Mustvee linn ja Raja küla), Palamuse kihelkonnamuuseum, Põltsamaa Ordulossi varemed ning Kalevipoja muuseum Saarel.
Via Hanseatica projekti koordineerib sihtasutus Lõuna-Eesti Turism, lisaks on 11 partnerit Lätist, kaks Leedust ja üks Soomest. Eestist on projektiga liitunud üle 30 omavalitsuse Tartu-, Jõgeva-, Ida-Viru- ja Valgamaalt. 2004. kuni 2007. aastani kestva projekti eelarve on ligi 20 miljonit krooni. Järgmiste etapi tegevus on seotud väikeinvesteeringutega turismi infrastruktuuri.
ANDRES LOORAND
