Ülehomme toimub Põltsamaa Lossihoovis kontsert pealkirjaga “Nooruse unenägu”, kus esinevad noorte naiste koor Miina ja ansambel Paabel. Selle huvitava koosluse tekitaja dirigent Veronika Portsmuth usub, et rahvalaul kõnetab kõiki.
Olete festivali jaoks kokku saanud huvitava meeskonna. Kuigi kõik eestlased, ühendab teid vist kalduvus Põhjamaade poole?
Sandra Sillamaaga ansamblist Paabel olen ma õppinud samal ajal Rootsi Kuninglikus Muusikaakadeemias. Võib ütelda küll, et see ansambel esitab rahvamuusikat uudses võtmes ja töötleb seda nii, et neil on Põhjamaade etnojazz-bändidele iseloomulik maik juures. Kaua aega Norras töötanud Teet Kasega oli mul aga koostöö eelmisel suvel Nargen festivali raames, kui tegime Muhus “Mängud murul”.
Mida Põltsamaa Festil ette kantakse?
Esimene osa kontserdist ongi etendus “Mängud murul“, aga kohandatud Põltsamaa lossiõue. Koosluse osas on kooris küll osad lauljad vahetunud ja solistideks oleme seekord noore andeka laulja Kadri VoorandŽiga kahekesi, kuid Pärnu tantsurühm Tuurit-Tuurit on siiski ka sel aastal meiega kaasa “mängimas“. Kontserdi teine pool on aga täiesti uus, Miina ja Paabel varem koos esinenud pole.
Millal sai alguse teie koostöö rootsieestlasest kunstniku Liina Viiraga?
Koostöö Liinaga algas samuti eelmisel aastal, kui ma olin “Mängud murul“ koormeister. Nüüd, kui Põltsamaalt pakkumine tuli, et võiks nende festivalil esineda, oli kohe selge, et sama asja võiks veel teha, sest Muhus sai liiga vähe esinetud. Mõtlesime, kas on võimalik seda kuidagi taastada ja teise ruumi tuua. Liina tehtud kostüümid annavad etendusele erilise näo, see on hoopis midagi muud, kui esineda tavalistes rahvariietes.
Miks aga laulate just Miina Härma laule ja kas noorte naiste koor Miina ongi saanud nime Härma järgi?
Rahvalaul kõnetab meid kõiki kogu aeg ja Miina Härma laulud on naiskooride repertuaaris olnud ajast aega. Tänapäeval lauldakse neid päris palju, tema looming on ikka aktuaalne. Kui me räägime eesti klassikalisest koorimuusikast, siis Härma on hästi meloodiline ja loogiline, lihtne ja ilus. Esimene naiskoorijuht ja -helilooja pealegi. Tal on müstiline aura. Jah, me panime koorile tema järgi nime.
Kes võiks olla “Nooruse unenäo” kontserdi sihtrühm?
See kontsert on ajatu ja eatu, ootame kuulama-vaatama nii noori kui vanu. Vanematel on kindlasti rõõm laulud ära tunda ja noored saavad nautida töötlusi. Omaette elamusi pakuvad Kristo Matsoni seaded, mis on lustakad, ent kõik lood on äratuntavad, sest Härma kooripartiid on praktiliselt muutmata. Ka Veljo Tormise töötlused on põnevad.
Kaua olete tegelnud dirigeerimisega ja koorilauluga üldse?</p>
Käisin väiksena öölaulupidudel, sellest asjast on mul tuntumad koorilaulud mälus, aga olen ka Ave Kumpase laululaps olnud, seega on laulukogemus mul pikaajaline. Dirigeerimist hakkasin õppima siis, kui 1995. aastal Muusikakeskkooli läksin.
Kas eestlaste suhtumine eesti koorilaulu on selle ajaga muutunud ka?
Vahepeal oli natuke mustemat sorti auk, aga praegu on küll tunne, et koorilaul on populaarsust kogumas. Tuleb aga hoida taset, et see massilise propageerimise tulemusena liiga keskpäraseks ei muutuks. Eesti on ikka olnud eesrindlik oma kooride kõrge tasemega ja ma arvan, et meie koorilaulu ilusad ajad on veel ees.
Kuidas hindate viimase laulupeo kogemust, kas repertuaar oli raske?
Asi ei olnud lugude raskuses, vahest oli aeg pisut lühike õppimiseks. Repertuaarivalik oli aga väga hea, nii mõnigi pärl eesti koorimuusikas sai sellel laulupeol ette kantud.
Oma kogemustest võin öelda, et maakondlikud proovid näitasid, et lauljad olid väga positiivsed ja mina nende suust küll virisemist ei kuulnud. Need mõned artiklid, mis pärast kirjutati, oli subjektiivne reaktsioon. Kindlasti peab kooridel olema ka mingi pähkel, mida pureda, lihtsalt lugu laulda pole ju mõtet ja meil on väga palju häid koore.
Kas laulmises peitub eestlaste jaoks midagi erilist?
Oleme maailmas harukordsed, et laulsime ennast vabaks. Laulmine näitab eestlaste iseloomujooni. Paljud rahvad maailmas laulavad, aga see ei ole nende jaoks nii tähtis või oluline, meile on laulmine andnud midagi nii tähtsat nagu vabadus, laulmise positsioon meie elus on väga eriline.
Enam me ei võitle ju, kasvavad noored, kes on vabadusega harjunud.
Väliskülalised, kes käisid meie laulpidu vaatamas, rääkisid, et nad pole varem maailmas näinud nii suurt rahvamassi sellise headusega midagi koos tegemas. Et see rahvamass oli nii heatahtlik, soe, vägivallatu, inimlik ja armas. Nii iseloomustati meie laulus koos olemist.
Millega lisaks Põltsamaa kontserdiks valmistumisele veel tegelete, mis on pooleli?
Tulekul on 2011. aasta noortelaulupidu, selle kava on koostamisel ja kinnitamisel, kunstilise juhina on kõik sellega seonduv vaja ette valmistada. Samuti tuleb Tallinna kui kultuuripealinna üritusi toetada, kultuuripealinna koor on ka loomisel – olen ju pärit Tallinnast, täitsa kesklinna inimene.
Kas “Nooruse unenägu“ saab pärast Põltsamaa festivali veel kunagi näha-kuulda?
Plaanis on seda kava ka salvestada, sest see on küllalt eriline lähenemine eesti muusikale.
Veronika Portsmuthi CV
Haridus
1987 – 1995 Tallinna 21. Keskkool
1995 – 1998 Tallinna Muusikakeskkool (kooridirigeerimine – Evi Eespere)
1998 – 2004 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, MA (kooridirigeerimine – prof. emeritus Kuno Areng)
1999 – 2002 Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool (laulmine – Mare Jõgeva)
2002 – 2004 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, (laulmine – prof. Nadja Kurem)
2007 – … Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, doktoriõpe (Tõnu Kaljuste)
<p class=”MsoNormal” style=”MARGIN: 0cm 0cm 0pt; LINE-HEIGHT: normal; TEXT-ALIGN: justify” align=”justify”>2008 – 2009 Stockholmi Kuninglik Muusikaakadeemia (prof. Anders Eby)Täiendanud end orkestridirigeerimises Jüri Alperteni ja Michael Bartoschi klassis ning osalenud Eri Klasi ja Filippo Maria Bressani meistrikursustel.
Erialane töö
1998 – 2004 segakoor Helitron
2000 – 2002 Tallinna Tehnikaülikooli Kammerkoor (koormeister)
2002 – 2004 Tallinna kammerkoor
2002 – 2004 Eesti Filharmoonia Kammerkoor (laulja)
2004-… Nargen Opera koor
2004-… Eesti Kaitseväe Segakoor
2005 Eesti Teaduste Akadeemia Naiskoor
2006 – 2007 Tallinna Muusikakeskkooli kammerkoor
2006 – 2007 Tallinna Muusikakeskkooli poistekoor
2008- … Noorte naiste koor Miina
Veronika Portsmuthi tegevus on suunatud Põhjamaade kultuurile ja muusikale ning selle tutvustamisele Eestis. 2008. aasta septembris tõi ta eesti publiku ette esimese Fääri saarte ooperi, helilooja Sunleif Rasmusseni “Hullu mehe aias” (2006).
Juulis 2007 juhatas ta segakoore 10. Eesti Noorte Laulupeol (O. Ehala “Ma tahan olla öö”).
Alates 2007. aastast kuulub Veronika Portsmuth Eesti Segakooride Liidu juhatusse.
Allikas: wikipedia
iii
JAANIKA KRESSA
