Kuigi kuueteljeliste autorongide täismassi piirang tõsteti 40 tonnilt 44 tonnile, on 6- või 7-teljelised metsaveoautod sunnitud endiselt sõitma väiksema koormaga, kui nende tehniline konfiguratsioon ette näeb.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts allkirjastas 5. juunil määruse, millega tõusis kuue- ja enamateljeliste autorongide lubatud tegelik täismass siseriiklikul veol 40 tonnilt 44 tonnile. Eesti Metsatööstuse Liidu hinnangul on küll tegemist muutusega õiges suunas, kuid see on liiga väike (10 protsenti), et avaldada olulist mõju. EMTLi taotletud massipiirang mitte alla 52 tonni oleks avaldanud metsa- ja transpordisektorile märgatavamat mõju.
Hoolimata kaalupiirangu tõusust, on nn Skandinaavia tüüpi rohkemate telgede ja paarisratastega veokid endiselt ebavõrdses seisus. Samasugune massipiirang 44 tonni kehtib ka 5-teljelistele konteinerveokitele, aga metsaveoautod on reeglina 6- või 7-teljelised. Metsaveoautode puhul on tegemist spetsiaalsete autodega, millel on lisaks suuremale telgede arvule ka paarisrattad, mis vähendavad erisurvet teedele. Näiteks Soomes ja Rootsis sõidavad 7-teljelised veokid 60- tonnise täismassiga, mis annab suuremat tööefektiivsust ja erinevalt Eestist, ei pea seal tegema poole koormaga sõite.
Eesti Metsatööstuse Liidu seisukoht on, et massipiirang 52 tonni või rohkem on kasulik nii metsasektorile kui ka muudele sisevedudele, sest sama kaubahulga transportimiseks tuleb sõita vähem arv kordi. Sellega väheneb tühisõitude arv ning koormus teedele. Hinnanguliselt võiks täismassi tõusul 60 tonnini ainuüksi metsavedudel aastas miljard krooni kokku hoida. Efektiivsem transport ja madalamad veokulud toovad kasu kogu riigile.
OTT OTSMANN,
Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektor
