Venemaa liitumisläbirääkimised kestsid 18 aastat ning kokku lepitud liitumisraporti põllumajanduspeatükk on WTO ajaloos pikim.
Et Venemaa on siiani rakendanud sisseveetavatele kaupadele suhteliselt kõrgeid tollitariife, siis oli liitumisläbirääkimiste käigus WTO riikide surve tariife alandada suur. Alates WTO liikmeks saamisest ongi keskmine uus tariif põllumajandustoodetele alanenud, olles senise 13,2 protsendi asemel 10,8 protsenti. Eestile oluline piimasaaduste tariifimäär vähenes viie protsendipunkti võrra ning on nüüd 14,9 protsenti.
Liha tariifimäärade kokkulepe on pisut keerulisem
Loomaliha kvoodisisene tariifimäär on 15 protsenti (EL erisus: 29 000 t värsket ja 60 000 t külmutatud veiseliha aastas), linnulihale 25 protsenti (EL erisus: 80 000 t/a) ning sealihale 0 protsenti (EL erisus: 400 000 t/a,). Viimane on kindlasti hea uudis Eesti lihatööstustele, kuid täpsuse huvides olgu öeldud, et siin kauples Venemaa endale ajalimiidi ehk et 0-protsendiline kvoodisisene tollitariif kehtib 2019. aasta lõpuni. Pärast seda hakkab kõigile, sh ka ELile kehtima ühtne määr, milleks on 25 protsenti.
Enamik tariifimäärade alandamisi pidid kehtima hakkama Venemaa liitumise esimesest päevast, osadel määradel on aga üleminekuaeg. Näiteks kanaliha puhul kauples Venemaa endale kaheksa-aastase üleminekuaja, sest tariifimäär peab langema 80 protsendilt 25 protsendini.
Liitumislepinguga on Venemaa võtnud endale kohustuse kaotada kõik eksporditoetused, mida hetkel makstakse, ning lubanud tuua kaubandust moonutavate kodumaiste põllumajandustoetuste (nt turuhinnatoetused jms) lae 2018. aastaks 9 miljardilt USD-lt 4,4 miljardi dollarini.
WTO Venemaa põllumajanduspoliitikat ei kontrolli
Suuresti ühtedel turgudel konkureerides tähendab see Eesti põllumehe jaoks eelkõige võrdsemat konkurentsi, sest eelised, mis siiani Vene põllumehel tänu riiklikule subsideerimisele on olnud, vähenevad. Tervikuna on see WTO-le kasulik, sest püüab jälgida, et kõigi tema riikide siseriiklikud põllumajandustoetused moonutaksid turgu minimaalselt.
Sellepärast on näiteks alati terava luubi all olnud EL ühine põllumajanduspoliitika, mida on viimasel aastakümnel kõvasti reformitud. Venemaa põllumajanduspoliitika osas puudus samas WTO-l aga ülevaade ning kontrollivõimalus.
WTO-ga liitumise hetkeks pidi Venemaa kaotama kõik riikide spetsiifilised tolliprotseduurid, mis tähendab, et võrdselt tuleb kohelda kõiki importööre, olgu ta Eestist või Argentiinast. Tollipeatükk Venemaa liitumislepingus on detailideni täpsustatud, mis on Eestile kindlasti positiivne, arvestades meilt Venemaale mineva transiidi mahtu. Nii peaks lahenema ka probleem, mida WTO riigid iseäranis esile tõid: Venemaa riiklik tolliteenistus (FCS) võttis küll vastu ridamisi eksportööre otseselt puudutavaid administratiivmäärusi, kuid andis nende osas kas puudulikku infot või ei andnud seda üldse. WTO nõudel on Venemaa välja töötanud vastava veebilehe, kus peab sisalduma viimane info kehtivatest tolliprotseduuridest (http://eng.customs.ru/).
Kõik käibemaksuga seonduvad otsused peavad Venemaal vastama WTO lepingule, mis tähendab, et käibemaksumäär kodumaistele ja imporditud toodetele peab olema võrdsustatud.
Kõigi aegade pikim põllumajanduspeatükk
Nagu eelpool mainitud, oli põllumajanduspeatükk Venemaa liitumislepingus kõigi aegade pikim. Seda aga eelkõige väga täpselt kokku lepitud sanitaar- ning fütosanitaarkontrolli ja -nõuete (SPS) peatüki tõttu, mis sisaldab endas nii neid nõudeid, mida Venemaa esitab sisseveetavatele taimsetele ja toidukaupadele (ning elusloomadele), kui ka konkreetseid reegleid Venemaale, mida ta WTO liikmena tohib teha ning mida mitte.
Toidu- või taimekaupadele kehtestatud pikaajaliste impordipiirangute osas, millega ka Eesti on pidanud kaubavahetuses Venemaaga kokku puutuma, on paigas üsna täpsed reeglid, millisel juhul Venemaa võib kaubaveo peatada. Selge on see, et kui eksisteerib oht inimese tervisele (või ka looma või taime tervisele), on igal WTO riigil õigus tulenevalt ohu astmest rakendada vastavaid sisseveopiiranguid. Oluline on aga see, et piirangud oleksid proportsionaalsed ohu astmega ning piiranguid seadev riik, antud juhul siis Venemaa, esitaks asjakohased teaduslikud põhjendused, mis piiravaid meetmeid õigustaksid.
WTO-l vaidluste lahendamiseks kohus
Positiivsena võib välja tuua läbipaistvuse kokkuleppe, nimelt peab kõikvõimalik info tehniliste või toiduohutust puudutavate standardite kohta nüüdsest olema saadaval internetis ning kõigile kättesaadavalt ja arusaadavalt. See tähendab, et mitmed regulatsioonid peavad olema lisaks vene keelele saadaval ka ingliskeelseina. Kuna suur osa lepingust on seotud juba kehtestatud rahvusvaheliste toiduohutuse, looma- ja taimetervise standarditega, siis on oluline, et Venemaa neid reegleid edaspidi respekteeriks.
Ning lõpuks, aga siiski mitte vähem tähtsana – WTO-l on vaidluste lahendamiseks nn WTO kohus ehk DSB (dispute settlement body). Selle organi poolt tehtud otsused on riikidele täitmiseks ning kui mõni liikmesriik pikemat aega WTOs kehtivaid reegleid rikub, on kahju kandval riigil õigus teha ettepanek alustada rikkumismenetlust DSB-s. Tasub teada siiski kahte aspekti – esiteks, tegemist on protsessiga, mis võib kesta mitu head aastat, enne kui otsus langetatakse. See omakorda tähendab, et ettevõtja ei saa jääda lootma vaid DSB otsusele, sest selle rakendamise ajaks võib kaubanduspiirangutest tekkinud kahju juba tagasipöördumatult suur olla. Pigem on WTO vaidluste lahendamise mehhanismi otsused nn case-law tulevikus sarnaste olukordade vältimiseks.
Teiseks, kui Eesti astub ametlikku vaidlusse ükskõik millise WTO riigiga, teeme me seda Euroopa Komisjoni (EK) kaudu, kes meid WTO vaidlustes esindab. EK kaubanduse peadirektoraat vastutab nii WTO kui kahepoolsete kaubandusküsimuste eest ning senini on EK püüdnud tekkinud kaubandusprobleeme Venemaaga lahendada konstruktiivselt läbi kahepoolsete kohtumiste ja dialoogi, saades oma tõendid ja allikad loomulikult kaebavalt EL riigilt. Seega ei tasuks kindlasti alahinnata kommunikatsiooni suunal ettevõtja – riiklik administratsioon – Euroopa Komisjon.
Eeltoodu on ilmunud ka Maablogis
KRISTINA UIBOPUU, Eesti esindaja WTO juures
