Venemaa otsus peatada toiduainete sissevedu Euroopa Liidust, Norrast, USAst, Kanadast ja Austraaliast paneb Eesti majanduse tugeva surve alla, millest toibumine võib võtta aastaid.
Kui Moskva otsus tuli n-ö üleöö, siis selle reaalne mõju avaldub mõnevõrra hiljem. Pärast esmast logistilist segadust saabub teadmine, et Euroopa ettevõtetel on kaupa üle ning sellele ei ole võimalik kiiresti turgu leida.
See toob kaasa ülepakkumise Euroopa turul, mis viib hinnad alla. Tarbijale on see lühikeses perspektiivis muidugi rõõmustav uudis, ent ekspordi vähenemisest tingitud müügimahu vähenemine toob paratamatult raskused põllumeeste ja toidutootjate õuele.
See puudutab nii otseselt kui kaudselt ka Eesti tootjaid ja töötlejaid. Võib küll öelda, et Eesti toiduekspordist läks Venemaale vaid viiendik, kuid embargo mõju on kahtlemata suurem kui kõnealused 20 protsenti.
Kuna embargo puudutab tervet Euroopa Liitu, tekib ELi siseturul märkimisväärne toidutootmise ülejääk, mis vajab kuhugi turustamist. On päevselge, et osa Poola, Hollandi, Taani toodangust jõuab allahinnatud kujul ka Eesti turule.
See paneb Eesti tootjad ja töötlejad surve alla ning paraku ei pruugi kõik sellele vastu pidada. Halvemal juhul oleme mõne aja pärast tunnistajaiks, kuidas uus pankrotilaine üle Eestimaa pühib ja paljud talud haamri alla lähevad. Embargo negatiivsete mõjude pehmendamiseks tuleb Eesti riigil põllumajandussektoris toetuste jagamisel lähtuda eelkõige orienteeritusest ekspordile, et aidata kaasa ümberorienteerumisele teistele turgudele. Paindlikkuse suurendamiseks tuleb toetada ka neid projekte, kus toodetakse pikema säilivusajaga tooteid.
Vene turg on lukus ja võib lukku jääda üsna pikaks ajaks. Selle stsenaariumi valmisolekuks ootaks valitsuselt võimalikult kiirelt prognoosi, millist mõju avaldab embargo ja selle järelmõju Eesti majandusele tervikuna.
Milline on selle mõju töökohtadele põllumajanduses ja töötlevas tööstuses? Milline on mõju riigieelarvele tänavu ja tuleval aastal? Kas ja milliseid puhvreid kavatseb Eesti riik luua raskustesse sattuvatele põllumajandusettevõtetele? Kas tuleb olla valmis laenukoormuse suurendamiseks?
Need on üsna põletavad küsimused kogu Eesti jaoks. Eksib see, kes arvab, et toiduembargo mõjutab kitsalt põllumehi ja toidutööstust, et on vaid üksikud ettevõtted, mille äri kõrbeb. Mõju saab olema laialdane ning puudutab paljusid eluvaldkondi, sest kõik me oleme omavahel seotud, nii Euroopas kui Eestis.
i
AIVAR KOKK, riigikogu maaelukomisjoni aseesimees, IRL
