Venemaa kehtestatud ekspordipiirang Euroopa Liidu riikide piima– ja kalatoodetele on pannud keerulisse olukorda ka Jõgevamaa põllumehed, kellele teevad muret nii oma toodete müügivõimaluste ahenemine kui piimahinna langus. Seoses embargoga tekivad ettevõtetel tõsised raskused investeeringuteks kulutatud raha tagasiteenimisel.
Puurmani Põllumajandusühistu juhataja Arvi Kink märkis, et tänastes oludes tuleb mõelda juba sellele, kuivõrd võimalused piima turustamiseks alles jäävad. “Müüme piima tulundusühistule Laeva Piim, kes realiseerib seda edasi Valio Laeva Meiereile, veel mõnele teiselegi Eesti ettevõttele ning Leetu ja Lätti,” ütles ta. TÜ Laeva Piim juhatuse liikme Avo Mölderi sõnul jätkab ühistu praegu piima varumist. Põllumajandusfirma Tartu Agro juhatajana arvas Mölder, et olukord siiski nii halvaks ei lähe, et piima lausa maha kallama peaks hakkama.
Hind on kukkunud ja kukub veel
“Praegu on piima omahind 325 eurot tonni eest, millega ei saa rahul olla. Nüüd hakkab aga see veelgi rohkem langema. Lätis ja Leedus on praegustes oludes põllumeestele mõneti abiks riiklikud toetused. Eestis on riiklik toetamine lõpetatud,” lausus Arvi Kink.
“Eesti riik peaks praegu tegema kõik võimaliku põllumeeste abistamiseks ning eestimaise toidu tarbimise soodustamiseks. Praegune valitsuskoalitsioon pidanuks Venemaa ekspordipiirangut juba ette nägema. Nüüdsetes oludes oleks aga ennekõike vaja valitsuselt konkreetseid tegusid, näiteks tuleb pidada ka läbirääkimisi pankadega,” lausus riigikogu maaelukomisjoni aseesimees Aivar Kokk. Tema sõnul tuleks riigil embargo negatiivsete mõjude pehmendamiseks toetuste jagamisel lähtuda eelkõige orienteeritusest ekspordile, et aidata uutele turgudele ümber orienteeruda. Paindlikkuse suurendamiseks tuleb toetada ka neid projekte, kus valmivad pikema säilivusajaga tooted.
“Vene turg on lukus ja võib lukku jääda üsna pikaks ajaks. Selleks stsenaariumiks valmisolekuks ootaks valitsuselt võimalikult kiirelt prognoosi, millist mõju avaldab toimuv ja milline on selle järelmõju Eesti majandusele tervikuna. Milline on selle mõju töökohtadele põllumajanduses ja töötlevas tööstuses? Milline on mõju riigieelarvele tänavu ja tuleval aastal? Kas ja milliseid puhvreid kavatseb Eesti riik luua raskustesse sattuvatele põllumajandusettevõtetele? Kas tuleb olla valmis laenukoormuse suurendamiseks?
Need on üsna põletavad küsimused kogu Eesti jaoks. Eksib see, kes arvab, et toiduembargo mõjutab kitsalt põllumehi ja toidutööstust, et on vaid üksikud ettevõtted, mille äri kõrbeb. Mõju on laialdane ning puudutab paljusid eluvaldkondi, sest kõik me oleme omavahel seotud, nii Euroopas kui Eestis. Kui põllumajandussektor on kriisis, mõjub see kogu Eesti majanduselule. Näiteks võib pankrotilaine ühes valdkonnas kergesti kaasa tuua ka langused teistel elualadel,” tõdes Aivar Kokk.
Justkui loodusõnnetus
Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liidu nõukogu esimees ja AS Pajusi ABF juhataja Lembit Paal nimetas Venemaa kehtestatud ekspordipiirangut majanduslikus mõttes loodusõnnetuseks. “Eriti keeruliseks läheb firmadel, kes on tootmisse märkimisväärselt investeerinud. Arvestama peab ka seda, et põllumajandussektor on väga hinnatundlik ning ekspordi osas võivad hinnad väga kiiresti muutuda.”
Piimahindade langemist seoses Venemaa majanduspoliitikaga nimetas kõige murettekitavamaks probleemiks ka Vaimastvere Agro juhataja Jaanus Teras.
Lembit Paal ja Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liidu juhataja Raul Soodla esindasid Jõgevamaa põllumehi ka teisipäeval põllumajandusminister Ivari Padari juures toimunud toidusektori kriisinõupidamisel. “Enne Tallinna sõitu pidasime maakonna põllumeestega nõu telefonikonverentsil. Eesti pole erand ja probleemid on meil samad, mis teisteski Euroopa Liidu riikides. Kohtumine ministriga kinnitas ka veendumust, et kriitiline olukord eeldab süvenemist ja ühtegi “putru” pole hea süüa liiga palavalt. Usun, et kõigele vaatamata jäävad paljudes raskustes karastunud põllumehed optimistideks, suudavad vastu pidada ja väljapääse leida,” lausus Raul Soodla.
Suuremate Eesti ettevõtetena, kuhu Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit piima turustab, nimetas Soodla Jõhvis asuvat Maag Piimatööstust ja Tartumaal Rannus tegutsevat Estoveri. “Nende ettevõtetega oleme ka rääkinud ning kuulsime, et kombinaadid jätkavad tööd,” ütles ta.
Eksportjuust Venemaale juba valmis
E- Piima nõukogu liige Toivo Kens ütles, et selle firma Põltsamaa Meiereis tegi olukorra keeruliseks asjaolu, et mõned kuud tagasi olid Venemalt saadud tellimused juustu valmistamiseks. “Juust, mille valmimisprotess on pikaajaline, sai ka valmis, kuid siis tulid ekspordipiirangud. Nüüd on meil juustu müümisel takistused ning ühtlasi puuduvad ka lepingud piimapulbri valmistamiseks, sest oleme keskendunud juustu tegemisele. E-Piim jätkab oma liikmete põllumajandusfirmadest piima vastuvõtmist ja töötlemist. Kõige hullemaks pean aga seda, et praegustes oludes kannatab piima hind ning raske on tagasi teenida investeeringuteks kulutatud raha. Kaua taoline olukord kestab, aasta, kaks või kauem, ei oska prognoosida,” lausus Kens, kes on ka ise Põltsamaa valla põllumajandusettevõtja.
“Toiduainetetööstuse ettevõtted on paikkonna tööandjad. Nende käekäigust sõltub maksude laekumine linnakassasse. Seepärast tundsin huvi, mida kriisiolukord meie linna firmadele kaasa toob. Vestlesin E-Piima juhtidega ja Põltsamaa Felixi juhatuse esimehe Kaido Kaarega. Temalt kuulsin, et Põltsamaa Felixit Vene majandussanktsioonid ei mõjuta,” rääkis Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots.
“Piimatootjate olukorda kergendaks seegi, kui piimatööstused väärindaksid rohkem eestimaist piima ja valmistaksid senisest enam piimapulbrit, juustu ja muid piimatooteid, millele tarbjaid leidub,” tõdes Aavo Mölder.
MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu juhatuse esimees Urmas Pirk ütles, et turuorientatsiooni arvestades Venemaa ekspordipiirangd Peipsi kalandussektorile märkimisväärseid raskusi ei põhjusta, kuid kaudne mõju on mõistagi olemas.
i
JAAN LUKAS
