Venemaa eesmärk on lõhkuda NATO sisemine ühtsus. Venemaa pikaajaline eesmärk suhetes lääneriikidega on õõnestada viimaste omavahelist usaldust ja ühtsust ning anda võimalusel tõsine hoop NATO toimevõimekusele.
Juba pärast Gruusia vastu suunatud agressiooni 2008. aastal oli paljudele selge, et NATO-Vene alusleping on kaotanud usutavuse. Krimmi okupeerimise ja annekteerimise järel ning Ukraina-vastase jätkuva agressiooni ajal on ilmne, et 1997. aasta mais sõlmitud leping, millega pooled üritasid taandada külma sõja hirme ning vastastikust usaldamatust, on lakanud toimimast.
Venemaa pole kunagi lakanud pidamast NATO-t ohuks oma julgeolekule. Massiivsed ja eriti viimastel kuudel sagenenud sõjaväeõppused ei jäta kahtlust, et Venemaa ei otsi lääneriikidega ühisosa, vaid töötab kõiki vahendeid kasutades NATO sisemise ühtsuse lõhestamise nimel.
Kuigi veel mitte kõik NATO liikmesriigid pole valmis seda muutust tunnistama, on tagasitee Vene-NATO suhete algasendi juurde võimatu. NATO peasekretäri Rasmusseni hiljutine avaldus, et Venemaad ei saa enam käsitleda NATO partnerina, on olukorrale realistlik hinnang.
Lääneriikidel tuleb aru saada, et positiivsete lootuste aeg suhetes Venemaa tänase juhtkonnaga on ammu möödas ning Moskva agressiivsele käitumisele peab vastama jõumängijale arusaadavate sammudega. Mihkelsoni sõnul ei kuuluks kindlasti selle hulka näiteks Mistralide tehing ega mõnede NATO liikmesriikide kaitsealased koostöölepped Venemaaga.
Seetõttu kujuneb eelolev NATO tippkohtumine septembri hakul eriti oluliseks just alliansi kaitsevõimekuse ning usutava heidutuse tugevdamisel eeskätt Balti riikide ja Poola piirkonnas. NATO liitlasjõudude püsivalt pikaajaline kohalolek ning ühendvõimekuse tugevdamine on möödapääsmatu. Venemaa lihtsalt ei mõista teist keelt kui selge ja arusaadav NATO kollektiivkaitsevõimekuse väljendus.
Euroopa Rahvapartei noorteorganisatsiooni EDS (European Democrat Students) suveülikool teemal “Rahvusvaheline julgeolek 2014” peeti juulis Tallinnas. Suveülikooli raames kohtusid Euroopa noorpoliitikud mitmete siinsete ekspertide ja poliitikutega, et arutada Euroopa julgeoleku üle Ukraina kriisi valguses. Üritusel osales üle 80 poliitiku ligi 30 Euroopa riigist.
i
MARKO MIHKELSON, IRL, riigikogu väliskomisjoni esimees ja Eesti NATO Ühingu nõukogu esimees
